Majandusminister Juhan Parts saatis oma Läti kolleegile kirja, milles tegi pihuks ja põrmuks lõunanaabrite ambitsiooni rajada Riiga Euroopa toetusel Balti riikide ühine vedelgaasi LNG-terminal.

Peamine Euroopa Liidu poolt esitatav nõue näeb ette, et rajatav LNG-terminal peab suurendama Balti riikide gaasiga varustamise kindlust. Just selle punkti seab Parts Läti majandusministrile Artis Kamparsile saadetud kirjas kahtluse alla. „Eesti vaatenurgast ei suurenda Riiga rajatav ja Läti maa-aluste gaasihoidlatega koos töötav LNG-terminal Eesti gaasiga varustamise kindlust: me jääme endiselt oma gaasivarustuses sõltuvaks üksnes maa-alustest hoidlatest, nagu see on ka praegu,” kirjutas Parts.

Samuti viitab Parts Lätis asuvate looduslike gaasihoidlate kasutamiseks ja gaasiga varustamiseks sõlmitud lepingutele, mis võivad katkeda ja gaasiga varustamise pea peale keerata, kui LNG-terminal peaks teoks saama. Nimelt on Lätis ja Leedus levinud Gazpromiga sõlmitud pikaajalised tarnelepingud, mis keelavad gaasi edasimüümise.

Asukoha suhtes eriarvamus

Parts küsib oma kolleegilt selgitust, kuidas lätlased kujutavad praeguses olukorras ette Balti riikide kliente varustava taristu ja ühtse gaasituru teket.

EL nõuab LNG-terminali omapoolseks rahastamiseks praegusest gaasiturust sõltumatute investorite kaasamist. Terminalist tõuseks kasu kõigile Balti riikidele ja Soomele, kuid seni on osapooled terminali asukoha suhtes eriarvamusel.

Leedu teatas, et ehitab endale LNG-terminali eestlaste ja lätlaste omavahelisest kemplusest hoolimata, kuid praegune torustik ei võimalda gaasi Leedust Eestisse transportida.

Majandusministeeriumi hinnangul on Eesti seadused, gaasiturg ja torustik LNG-gaasi jaoks kohe valmis.

Eesti ettevõtjad on avaldanud soovi rajada LNG-terminal Paldiskisse, kus on sobilik pinnas ja jäävaba sadam. Lätlaste kasuks räägivad aga suured looduslikud gaasihoidlad.