Dollari odavnemisest kahju suurem kui kasu

Kuna Eesti idanaabritest impordipartnerid on dollari nõrgenedes hakanud lepinguid eurodele ümber tegema aga ekspordipartnerid ei kipu seevastu eurosid senini aktsepteerima, on kahju dollari nõrgenemisest Eestile suurem, kui eeldatav kasu kaupade sisseveo pealt.

Äripäeva poolt küsitletud ettevõtjate jutust selgus, et dollari kursi äkiline kukkumine praeguseks juba 14,1 krooni tasemele mõjutab valusasti ennekõike eksportijaid, sest toodete müügist saadav kasu on otseselt vähenenud. Võidumehed peaks olema kaupade ja teenuste importimisega tegelevad ettevõtted, kuid selgus, et oodatud mõju pole olnud, sest eriti just idanaabrite poolse surve tulemusena on kiirelt hakatud lepinguid europõhiseks ümber vormistama. Teiseks nullib dollari kursi mõju ka asjaolu, et Eesti ettevõtetel on üldse USA valuuta põhiste lepingute osakaal võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud.

Puumarket ASi juht Raivo Olgo tunnistas, et kuigi suur osa puidust imporditakse Eestisse Venemaalt, mis seni on olnud dollaripõhine, ei ole USA valuuta odavnemine nende tegevust ja hindu mõjutanud. “Kui varem öeldi Venemaal, et euro ei ole mingi raha ja kõik toimus dollaritega, siis nüüd öeldakse et dollar pole mingi asi,” kirjeldas ta. “Tarnijad leidsid väga kiiresti, et euro on ka väga hea ja lepingud muudetakse kõik kiiruga europõhiseks.” Eurot peetakse hetkel palju stabiilsemaks valuutaks ning ka kõik uued lepingud soovitakse idanaabrite juures teha selles rahas.

Olgo tunnistas, et kindlasti on situatsioon vastupidine nendel ettevõtetel, kes kaupu idanaabrite poole ekspordivad, sest dollarites eestlastele maksta on praegu igati soodsam. Seega jäävad eksportijad hetkel kindlasti suurema löögi alla, kui importijad teistpidi võidavad.

Seda fakti kinnitab ka raske situatsioon, mida omal nahal tunneb kalatoodete ekspordiga tegelev Kajax Fisheksport. Pärnus tegutseva ettevõtte tegevdirektor Peeter Kallakas tunnistas, et ettevõte on dollari langusest kõvasti kahju saanud. Partnerid Ukrainas aga eurot ei tunnista, mistõttu tuleb toodangut müüa dollarites olenemata selle kursist. “Hävisime eelmisel aastal selle tõttu 3-4 miljoni krooniga,” lausus ta. Kallakase sõnul on kalatööstus topelt kammitsais, sest teiselt poolt on kala hetkel väga vähe ja sisseostuhinnad kallid. 2001. aasta 8 miljoni kroonine kasum kukkus kokkuvõttes nende kahe mõjuri tõttu umbes poole miljoni kroonini eelmisel aastal, täpsustas ta.

Kallakase sõnul ei saa riske maandada ka pikemate ja fikseeritud kurssidega lepingute sõlmimisega. “Me ei tea omaltki poolt, millal kala üldse on ja mis hinnaga me seda saame, nii et mingeid kindlaid lepinguid ei saa siduda,” tunnistas ta.

Kallakas ütles, et eriti kriitiline on olukord nendel ettevõtetel, kellel lasub investeerimisvajadus. Kajax Fishekspordil on õnneks enamik euronõuded täidetud, mistõttu äritegevuse lõpetamise ohtu kujutavat piiri pole madal dollari kurss veel ettevõttele seadnud.

Nagu partnerid Venemaal, on vaevalist lepingute muutmise protsessi USAga alustanud omalt poolt USAga alkoholitootja Remedia. AS Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp selgitas, et täna on Remedial dollaripõhised kolm projekti USA-sse: MOR-Vodka, Reval Classic Vodka ja kõige suurem Stön Vodka projekt. “Müük USAsse tähendab otsest kahju valuutakursilt, kuid n.ö. miinustesse oma toodete müügiga ei ole veel läinud,” selgitas ta. “Küll on nende toodete tootmine meile vähem kasumlik kui varem.” Kuna kõiki riske ei ole Remedia lepingute sõlmimisel ette nähtud üritatakse partneritega lepinguid muuta.

Dollari languse mõju on aga praegu kokkuvõttes suhteliselt väiksem, kui ta seda mõni aasta tagasi oleks olnud. Näiteks ravimite müüja Oriola oleks veel paar aastat tagasi olnud praeguse dollari kursiga võidumees, kuid nüüdseks on lepingud europõhiseks muudetud.

Oriola pearaamatupidaja asetäitja Maris Trisberg tunnistas, et kui veel mõni aasta tagasi küündis dollaripõhiste partnerite arv osakaal umbes pooleni, siis nüüd on neid alla kümnendiku, täpsustas ta.

Mõju vähenemist kinnitas ka Lada Eesti juht Tiido Jakobson. 1993. aastast sõiduautode müügiga tegelev ettevõte on viimasel kolmel aastal olnud idanaabriga europõhistes suhetes. Ta möönis, et kes dollari eest veel kaupu ostab, sellel läheb elu aina odavamaks. Samas Volga autotehas on pidevalt suhelnud ka Euroopa riikidega, näiteks Saksamaaga ning neil ei ole seda “euro pole mingi raha” suhtumist kunagi olnud.

Odaval dollaril Eestile kahetine mõju
Dollari odavnemise plussid

• mitmed importkaubad odavnevad, nt olmeelektroonika, tekstiil
• inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressidele (THI aastane tõus on Eestis langenud 2,4%ni, laenuintressid juba alla 5%)

Dollari odavnemise miinused

• Eesti ekspordinõudlus alaneb
• idaturul kauplevate ettevõtete olukord halveneb
• halveneb ettevõtete olukord, kelle tooted konkureerivad Eesti turul Venemaa, Läti jt teiste suurderiikide impordiga — nt maiustused, ravimid