Viimasel ajal levima hakanud probleem seisneb selles, et kui lapseootel naise raviarst soovitab viia ta üle kergemale tööle, siis lähevad tööandjad sageli kergema vastupanu teed ja saadavad raseda üldse koju. Kui kergemale tööle asudes oleks haigekassa kompenseerinud rasedale väiksemaks osutunud palga, siis nüüd jääb naine rahata. Kergemat tööd soovitava arsti kirja alusel ei maksa riik ka haigusraha.

Ettevõtte esindaja saadetakse tööinspektsiooni raseda tööst vabastamiseks taotlust esitama. “Terve selle aja istub aga rase kodus ja ootab, millal ta tööle saaks minna, sest täiesti töövõimetu ta ei ole ja endise sissetuleku nimel on ta enne lapsehoolduspuhukusele minekut huvitatud siiski võimalikult kaua tööl käimisest,” kirjeldas Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel.

Ta lisas, et kolme viimase kuu jooksul on Tartus raseda koju saatmiseks leidnud tööinspektsiooni ukse üles ligi veerandsada ettevõtjat, ja kõigi puhul kulus aega, et nende firmat kahjutasuga ähvardav süsteem lõplikult selgeks teha.

Ühel juhul ootas naine rahata kodus terve kvartali. Kui tööandja lõpuks tööinspektsiooni jõudis, oli tulevane ema juba lapsehoolduspuhkusel. Tagantjärele ei ole aga võimalik talle haigekassast haigusrahasid määrata ja ees ongi vaidlus saamata jäänud sissetuleku pärast.