Eesti elektrijaama ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev ütles, et kui elektrijaamad investeeringuid ei saa, lähevad need vanarauaks.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel ütles seda kommenteerides BNS-ile, et uute energiaplokkide ehitamata jätmine ei tähenda kindlasti jaamade sulgemist.
Sõltumata uute energiaplokkide ehitusest, plaanib Eesti Energia elektrijaamadesse järgneva kolme aasta jooksul investeerida 600 miljonit krooni.
Energiaploki renoveerimine oleks otstarbekam Balti elektrijaamas, kuna see jaam müüb ka soojust ja seega on investeeringu tasuvusaeg lühem, selgitas Peegel.
Balti elektrijaama ametiühingu esimees Vladislav Poniatovski märkis pressikonverentsil, et elektrijaamad oleks tulnud erastada paar aastat varem, kuna Euroopa energiaturg on avanenud.
Kui elektrijaamade erastamine lükkub edasi ja uusi energiaplokke ei tule, võib tekkida olukord, kus üks elektrijaamadest tuleb 2003. aastal sulgeda, kuna saaste ületab Euroopa Liidu nõudeid, sõnas Poniatovski.
Ametiühingujuhid rõhutasid, et energeetika spetsiifikast tulenevalt ei ole õige, kui elektrijaamade erastamise üle otsustab rahvas referendumil. Otsuse peavad tegema spetsialistid, lisasid ametiühinguliidrid.
Pääsuke ütles, et ametiühingujuhtidel oli reedel mitmetunnine kohtumine NRG Eesti esinduse direktori Hillar Lauriga, kes kinnitas, et ühtegi inimest ei ole elektrijaamadest lähiaastatel kavas vallandada.
Töötajate arvu soovitakse vähendada vastastikusel kokkuleppel ja iga inimese jaoks on NRG-l Pääsukese sõnul kavas otsida positiivset lahendust.
Rääkides ajakirjanduses avaldatud andmetest vaid 500 töökoha säilimise kohta, märkisid ametiühingujuhid, et 500 töökohta säilitab NRG elektrijaamades ka kõige mustema stsenaariumi ehk elektrijaamade seiskumise korral. Tegelik plaan on viie aasta jooksul vähendada elektrijaamade personali 400 töötaja võrra 1930 inimeseni, lisas ta.
Samas annab kavandatav kahe energiapolki renoveerimine tööd sadadele inimestele, kinnitasid ametiühingujuhid.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa hinnangul kaotab Narva Elektrijaamade erastamisel töö iga teine firma töötaja ning tekkiv suur tööpuudus ähvardab Ida-Virumaad sotsiaalse kriisiga.
"Seni ei ole ametiühingule tutvustatud ühtegi plaani sellest, kui palju inimesi kaotab töö, kuid võib arvata, et igal teisel töötajal tuleb ära minna," ütles Pärnits juuli keskel.
