Pärnoja sõnul saab pakkumine olema selline, et see on vastuvõetav Eesti Energiale ning tehing NRGga saab sõlmitud.

Konreetseid täpsustusi Pärnoja kommenteerima ei soostunud, märkides, et Eesti poole pakkumise saab esimesena teada NRG.

Pärnoja kinnitas taas, et Eesti poole täpsustused erastamistingimustes jäävad valitsuse kinnitatud põhitingimuste raamidesse.

Parameetrite fikseerimise teeb keerukaks asjaolu, et need peavad sobima valitsuse tingimustega ning olema vastuvõetavad ka tehingu rahastajatele, märkis Pärnoja.

Pärnoja sõnul jääb Eesti pool kindlaks nõudmisele, et Narva Elektrijaamade tootlus saab olla kuni 12 protsenti sõltumata Eesti Energia poolt ostetavast elektri kogusest.

Vastates küsimusele, kas Eesti poole tehtav pakkumine on lõplik, ütles Pärnoja, et see oleneb NRG vastusest.

Finantsnõustajate hinnangul töötab mudel lõtkuga, märkis Pärnoja.

NRGle vastamise tempot Eesti pool Pärnoja sõnul dikteerida ei kavatse.

Eesti delegatsioon töötas Narva Elektrijaamade erastamistingimuste finantsmudeli parameetrite kombinantsioonidega reedel alates hommikul kella 11 ning töö jätkus veel pärast kella 19.30.

Valitsus kinnitas NRG poolt pakutud tingimused 27. juunil sõnastuses, mis jättis võimalused tõlgendamiseks, mida Eesti pool on ka teinud.

Põhitingimuste täpsustamisel tekkis läinud nädala neljapäeval ootamatu takistus, kuna NRG ei nõustunud kõikide Eesti poole täpsustustega valitsuse fikseeritud põhitingimustes.

Eesti pool esitas neljapäeval NRG Energyle lepingu põhitingimuste täpsustused, mis puudutavad elektrijaamadesse tehtavate investeeringute tulumäära ja sellega seotud elektri hinnataset, turu arengut, otsustust teise energiaploki renoveerimise aja suhtes ja elektrijaamade jääkväärtust tehingu lõppedes.