"Elektri kvaliteetsed tarned sõltuvad enim kvaliteetsest jaotusvõrgust. Jaotusvõrkude investeeringud on ka umbes 37 protsenti kogu tänasest elektriarvest. Just toimunud hinnatõus eon põhjendatud, kuna see raha ei lähe niisama millegi katteks vaid on täielikult kulupõhine, sihtotstarbeline, läbipaistev ja reguleeritud," sõnas Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere.

Elektrivõrgu hooldus- ja remonttöid tegi Jaotusvõrk selle aasta esimese kuue kuuga ligikaudu 6 miljoni euro eest. Kuue kuu jooksul puhastati võsast ja puudest ligi 1150 kilomeetrit liinitrasse.

Mere kinnitusel tõusevad teisel poolaastal ehitustööde mahud veelgi.

„Igal kuul saame valmis ligikaudu 150 suurt objekti, väiksemaid ehitustöid teeme kuu jooksul sadu. Kui kõik sujub, on aasta lõpuks rajatud ligi 1000 kilomeetrit uut liini ja ligi 600 uut
alajaama," rääkis Mere.

Mere sõnul on ettevõttel hetkel emaettevõtte ees võlgu 280 miljonit eurot ning investeerimisvajadus suur.

"Me parandame oma liine ja alajaamu pingetaluvuse suurendamiseks ning katkestuste vähendamiseks järk järgult ning iga aastaga saame teha vähem, kuna vähenevad kergesti ligipääsetavad ja lahendatavad probleemid ning alles jäävad sügaval metsade vahel paiknevad kliendid. Kuid me jõuame ka nendeni," sõnas Mere.

Elektrivõrgu ehitamise ja hooldamise kõrval muutis Jaotusvõrk aasta esimeses pooles ka mitmeid klienditeeninduse protsesse. Kõige otsesemalt jõuavad klientideni just kahjunõuete käsitlemist ja plaanilisi katkestusi puudutavad ümberkorraldused.

„Oleme muutnud kahjukäsitluse protsessi kiiremaks ja lihtsamaks. Viimaste kuude jooksul on kahjunõuete läbivaatamine lühenenud eelmise aasta 23 päevalt 11 päevale. Ühtlasi oleme aasta algusest alates vähendanud plaaniliste elektrikatkestuste kestust kliendi kohta 4 tunnilt 3,5
tunnile. Plaanilised elektrikatkestused kaasnevad elektrivõrgu hooldus- ja remonttööde, aga ka liinide uuendamisega. Soovime, et need kliente võimalikult vähe häiriksid ja selle eesmärgi nimel teeme rohkem töid pinge all,“ avas Mere kliendirahulolu nimel ette võetud arenduste tagamaid.

Eesoleval kolmel aastal investeerib Jaotusvõrk elektrivõrgu uuendamisse kokku ligi 300 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad peamiselt maakaabli, uute alajaamade ja kaugloetavate arvestite vahel. 2014. aastal ulatub maakaabli osakaal elektrivõrgus tänase pisut enam kui 20% asemel
ligi 30%-ni ning sellega väheneb keskmine aastane elektrikatkestuste arv majapidamise kohta umbes viiendiku võrra.

Mere kinnitab, et Jaotusvõrk on uute kolmeks aastaks kinnitatud võrgutasude ja investeeringukavaga andnud elektritarbijatele väga konkreetsed lubadused. „Teeme kõik selleks, et maapiirkondade elektritarbijad tajuksid elektrivõrgu töökindluse paranemist järgmisel kolmel aastal. Selleks suuname iga sendi, mille elektritarbijad maksavad võrguteenuse eest, tagasi elektrivõrku. Kõige tulemuslikum ja püsivam viis elektrivõrgu töökindlust tõsta on maakaabel ja uued alajaamad ning nendele ka keskendume.“

Jaotusvõrk tohib Konkurentsiametiga kinnitatud võrgutasusid kasutada vaid võrguteenuse osutamiseks ja elektrivõrgu töökindluse tõstmiseks. Võrguteenusest ei rahastata Eesti Energia kontserni teiste tütarettevõtete tegevust ega investeeringuid.

Jaotusvõrgu 2011. aasta kuue kuu ärikasum oli 11 miljonit eurot, 2010. aasta sama perioodiärikasum oli 21 miljonit eurot.

Kogu ärikasumi on Jaotusvõrk seni investeeringud elektrivõrgu kvaliteedi parandamisse. Möödunud aastal investeeris Jaotusvõrk elektrivõrku 60 miljonit eurot. Jaotusvõrk haldab ligi 61 000 km elektriliine ja ligi 22 000 alajaama.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid