Kriis palgakasvu sel ega järgmisel aastal ei näe
Reaalpalga langus on tema sõnul ühelt poolt hea uudis.
"Ettevõtted on konkurentsis püsimises otsinud võimalusi tööjõukulude vähendamiseks ja selgelt need avalduvad ka tänastest palganumbrites," selgitas Kriis.
Ta märkis, et täna ta reaalpalga kasvu loota ei julge, kuna tundub, et ettevõtjad on ikka veel kriisi epitsentris, mitte sealt väljumas. See aga tähendab konservatiivseid plaane.
"Tänasel päeval ei julge mina küll prognoosida ei reaalpalga ega ka brutopalga kasvu," märkis tööandjate keskliidu juht oma selle ja järgmise aasta prognooside kohta.
Ta märkis, et olukorras, kus suured Euroopa majandused on kasvuprognoose kärpimas, kuid Eesti on oma ootused üles ehitanud kiirele kasvule, tuleb prognoose ilmselt ka palkade osas kärpida. Samas aga ei tule seekordne majanduskriis tõenäoliselt nõnda järsk kui möödunud.
Palga küsimise osas on praegune hetk töötajale ebasoodne.
"Need, kellel töökohad on olemas ja kellel on niiöelda tugevad tööandjad, need peaks võib-olla sellisel keerulisel ajal olema siiski pigem eluga selles mõttes rahul, et on teatud positiivne väljavaade," selgitas Kriis.
Nüüdne hooajatööde lõpp aga vähendab palgasurvet, kuna vabaneb teataval määral tööjõudu.
"Eks nüüd neid järgmisi palgatõusuootusi rihitakse aasta algusesse ja kuivõrd paljud neist nüüd realiseerivad, sõltub ikkagi sellest, milline lähikuude majandusareng saab olema," nentis ta.
Tem sõnul on tänasel päeval valmis palku tõstma suhteliselt vähesed ettevõtjad, enamik on palgatõusu suhtes äraootaval või isegi pessimistlikul seisukohal.
Eestis tõusis keskmine brutopalk viiendat kvartalit järjest, olles tänavu aasta teise kvartali seisuga 857 euroni, sellal kui reaalpalk ehk tegelik ostujõud on olnud languses juba üle kahe ja poole aasta.
