Arrak lisas, et ta ei ole fatalist ning näeb Eestil suuri võimalusi ja potentsiaali hakata tegutsema oma sisemiste probleemide lahendamisega.

"Ma leian, et pikema perspektiivi lahendamisel on Eestil kui väikesel riigil ka võimalus palju ära teha. Me peaksime tegelema oma demograafiaga. Emapalgale lisaks tuleks tuua ellu tulumaksuvabastus alates neljandast lapsest ja selle vähenemine siis vähemate laste puhul. Me peaksime muutma oma rahvastiku geograafilist paiknemist sedasi, et me ei oleks Zimbabwe laadne riik, kus kõik inimesed elavad ühes suurlinnas. Me peame looma ikka vähemalt kaks suuremat tõmbekeskust pealinnale lisaks," sõnas Arrak.

Majandusteadlane lisas, et kolmanda asjana peame muutma oma haridussüsteemi jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks.

"Me oleme loomulikult sõltuvad maailma majandusest ja Euroopa riikidest, kuid kõige täpsemalt peaksime ikkagi vaatama Saksamaa ja Rootsi majandust. Viimane on meie suurim väliskaubanduspartner ja Saksamaa on oluline Rootsi majanduse arengule," sõnas Arrak.

Arrak lisas veel, et Eesti puhul on 6,5protsendiline majanduskasv kindlasti tohutu suur ning edumeelne, kuid see ei saa säilida.

"Ma oleksin väga rahul kui meie järgmiste aastate majandus ikkagi kasvaks, seda kui palju ei oska prognoosida, kuid oluline on, et me ei langeks miinusesse. USA teadlased nimetavad majanduslanguseks juba seda, kui kaks kvartalit järjest on majanduskasv pidurdunud. Ma nii resoluutne poleks," sõnas Arrak.

Arrak on veendunud aga ka selles, kuld, millest oodatakse palju, päästjat ei ole.

"Ma nüüd teen tuska kullamüüjatele, kuid kindel on see, et kullastandard, mis kadus esimese maailmasõjaga enam tagasi ei tule. Kulla hind on täna, see mis kruvib aina üles, ikkagi mull. Kõige kindlam on hetkel mõistlike ja jätkusuutlike majanduste ehitamine," sõnas Arrak.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid