Fortum arendab "Laadi ja sõida" (Charge and Drive) programmi raames paralleelselt nelja erinevat laadimispunktide tüüpi alates lihtsamast kodulahendusest kuni keerukamate avalike kiirlaadimispunktideni.

Tuleviku laadimispunktide võrk peab olema täielikult kaugjuhitav - jaamade haldus ja klienditeenindus toimub distantsilt. Kliendi isiku tuvastamiseks ja laadimise alutamiseks ning lõpetamiseks on naaberriigil kavas välja töötada mobiiltelefonil põhinev rakendus.

Soome transpordiminister Merja Kyllönen kinnitas elektrilise transpordi tulevikku ja laadimistehnoloogiate arengut käsitleva seminari avakõnes, et Soome üheks prioriteediks on elektriautode testimine talvistes oludes, kus akude mahutavus tänu madalale temperatuurile väheneb, edastas seminaril osalenud Olerexi turundusjuht Antti Moppel.

Soomes on elektriautosid mõnisada, samas kui Norras on neid praeguseks 3500.

Seminaril tutvustati ka Helsingi Metropolia Ülikoolis välja töötatud elektrilist sportautot E-RA (Electric RaceAbout car), mis vastab ülikiire laadimistehnoloogia kasutamise nõuetele. Masin kiirendab nullist sajani kuue sekundiga ja läbib ühe laadimisega kuni 200 km.

Auto tarbib elektrit 145 Wh/km kohta, mis võrdub rahaliselt bensiinikuluga 1,6 liitrit 100 km kohta. 10 minutiga saab laadida 90% sõiduki liitium-titanaat akust.
E-RA on saavutanud väljapaistvaid tulemusi USAs toimunud elektriaautode kestvussõidu võistlusel. Videot põhjanaabrite imeleiutisest näeb siit.

Kohtumisel esitlesid oma elektrisõidukeid mitmed autotootjad, teiste hulgas Nissan, Mercedes-Benz, Citroen, Peugeot, Toyota ja Valmet.
Põhiliseks miinuseks elektriautode puhul on suhteliselt väike läbisõit. Keskmine sõiduk võimaldab läbida ühe laadimiskorraga kuni 160 km. Näiteks oleks elektriautoga Tallinnast Tartusse sõites vaja teha vähemalt üks laadimispeatus. Seega sobivad tänapäevased elektriautod pigem linnasisesteks lühemateks sõitudeks.

Teiseks probleemiks on külmem kliima, mis vähendab elektriauto keskmist läbisõitu ühe laadimiskorra järel.