Geenivaramu andmetest on saanud varandus
Üheksa aastat tagasi avas Tartus uksed Eesti Geenivaramu laborikompleks. Esimene koeproov võeti vastu sama aasta 7. oktoobril. Koeproovide kogumine katkestati 29.09.2004, kui senine rahastaja, erainvestoreid koondav AS EGeen loobus projektis osalemisest, ja taas hakati koeproove võtma 2007. aasta veebruari, kirjutab Äripäev.
Selle aasta märtsis lõpetas TÜ Eesti Geenivaramu üle-eestilise andmekogumise, sest esialgne plaan 50 000 proovi sai täis. Küll aga sai ja saab praegugi Geenivaramuga liituda Tartus ja Tallinnas. Eesti Geenivaramu kodulehe andmeil on praegu andmebaasis 51 515 doonorit.
Alliku sõnul hakkavad nad tegema esimesi samme, et kogutud info ka konkreetse geenidoonorini jõuaks. Geenivaramu andmebaasis olevatest doonoritest on valitud välja esimesed 2000. Valik tehti printsiibil, et valimis oleks võrdselt naisi ja mehi ning et esindatud oleksid kõikide maakondade inimesed. Väljavalitutele saadetakse lähipäevil kiri, mis kutsub neid Tallinna või Tartusse, et saada ja anda tagasisidet. “Kutsututele tehakse väga põhjalik vereanalüüs, mis muidu maksab umbes 100 eurot ja mida reeglina perearstid ei raatsi teha lasta,” lisas Allik.
Geenivaramusse kogutud eestimaalaste DNA ja küsimustikuandmeid on hakatud üha rohkem kasutama teadustöös eesmärgiga rakendada saadud tulemusi rahva tervise parandamiseks. Eesti Geenivaramu teadlased on olnud autorite hulgas ligi 50 teadusartikli puhul, millest kümmekond on jõudnud ka maailma juhtivamatesse teadusajakirjadesse. “Andmekogu väärtus annab meile ka võimaluse teha maailma tippudega koostööd. See kogemus, mis nende koostööprojektide kaudu Eestisse tuleb, on on tegelikult veel omakorda väga väärtuslik,” ütles Allik.
