ETV juhatuse esimees Urm ütles Postimehele, et kavatseb juba lähiajal nii ETV kui ka Eesti Raadio (ER) ülisuurte halduskulude kokkuhoidmiseks käia ringhäälingunõukogule välja idee tuua mõlemad avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ühise katuse alla, mis parandaks oluliselt praegust nigelat rahalist seisu.

"Seda hoonet võiks võtta kui ringhäälingumaja - mitte ainult tele- või raadiomaja," selgitas Urm.

Ta lisas, et kahe organisatsiooni ühise katuse alla toomine ei tähendaks nende automaatset liitmist üheks asutuseks. "Praegu ühendab meid ringhäälingunõukogu ning sellest sidemest esialgu piisab," märkis Urm.

ETV tegevjuht pidas idee elluviimist täiesti reaalseks ja raha tänapäevase ringhäälinguhoone soetamiseks võiks tema hinnangul tulla näiteks ETV ja ka ER-i kinnistute müügist. "Kindlasti ei peaks me seda maja ise ehitama, seda võib teha keegi teine, kuid meie rendiksime seda hoonet," rääkis Urm.

Urmi hinnangul võiks tegemist olla täiesti uue hoonega, sest juba olemasolevad ehitised ei pruugi täita neid ootusi, mida nii ETV kui ka ER oma ülispetsiifiliste kommunikatsiooniliinidega vajaksid. "Aga ma ei välista ka mõne olemasoleva hoone rentimist, kui peaksime mõnd sobivat trehvama," sõnas ta.

Ringhäälingumaja ei pea Urmi sõnul asuma tingimata Tallinna südalinnas, vaid pigem sellises piirkonnas, kus maa ei ole liiga kallis ning kus on ka paremad juurdesõiduvõimalused. "Praegu näiteks ei ole korralikke juurdesõiduvõimalusi ei raadiol ega telel," nentis ta.

ETV juht sõnas, et uut hoonet oleks hädasti vaja juba ka seetõttu, et siis langeks ära vajadus 20 miljoni kroonise väljamineku järele, mis kuluks vana telemaja kapitaalremondiks.

"Rohkem kui 20.000-ruutmeetrise telemaja haldamine on väga kulukas ja ebaotstarbekas, kütmine on kallis ning lisaks sellele on siin veel tööl terve hulk selliseid inimesi, kes on nende kütte- ja ventilatsioonisüsteemide haldamisega seotud," märkis Urm, kelle sõnul oleksid sellised kulutused uue maja puhul täiesti välistatud.

Ent senikaua kuni ringhäälingumaja veel pole, tuleb Eesti Televisioonil oodata riigilt miljonitesse kroonidesse küündivat rahasüsti, et ka pärast sügist sadadele tuhandetele televaatajatele pilti koju tuua.

Urm on varem Postimehele öelnud, et jäänud on veel kaks-kolm kuud, pärast seda võib ETV oma pillid kotti panna, kuid samas hoidub Urm siiamaani avalikustamast, kui suur on see summa, mis võiks ETV päästa.

Ajakirjanduse andmetel kavatseb ringhäälingunõukogu ETV päästmiseks küsida 42 miljoni krooni laenu riigi stabiliseerimisreservist, kuid rahandusministeerium peab laenamist reservist seadusevastaseks.