PWC makromajanduse analüütikute värske uuring võtab kokku Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Liiduga liitumise esimesele lainele järgnenud seitse aastat.

Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on Eestil oluliselt madalam korruptsioonitase, mis on võrreldav Lääne-Euroopa keskmisega. Eesti sai liidripositsiooni ka maksusüsteemi lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse ning internetikasutuse vallas.

Samuti paistab Eesti puhul silma võrreldavatest riikidest kõrgem täisealise elanikkonna osalus elukestvas õppes, mis uuringu koostajate metoodika kohaselt väljendub aktiivses osaluses tööturul.

Euroopa Liidu toetusfondides osalemist analüüsivas osas tõstetakse esile Eesti aktiivsust rahastamistaotluste esitamisel ja esitatud taotluste edukuse määra. Taotluste suhtarvult on Eesti teisel kohal Euroopa Liidu uute liikmesriikide hulgas, esimene on Sloveenia. Heaks kiidetud taotluste suhtarvult on Eesti esimene.

Möödunud nädalal lõpul Poolas Krynica Zdrojs Kesk- ja Ida-Euroopa majandusfoorumil avaldatud PWC raport annab ülevaate Euroopa Liidu kuuluvate Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Sloveenia ning Euroopa Liidust väljas olevate Venemaa, Ukraina, Valgevene, Horvaatia, Serbia, Bosnia, Makedoonia ja Türgi majandusest, kaubandusest, tööturust ning eurorahade kasutamisest.

Poola PWC makromajanduse spetsialistide meeskonna koostatud uuring põhineb statistikaametite ja keskpankade ning rahvusvaheliste organisatsioonide andmetel.