Viinamarjakasvatuse ajaloost Eestis

Viinamarju on Eestis kasvatatud juba üle 100 aasta. Ilmselt ka veel varem, sest kloostrite juurde toodi kaasa ka kodumaalt, Saksamaalt näiteks, muude taimede kõrval ka viinamarjavääte. Mõisates kasvatati viinamarju siiski kasvuhoonetes ja mõisniku pere tarvis lauamarja.

Lääne-Eestis ja saartel on viinamarjad mõisate juures kasvanud ka avamaal. Arvata võib, et mõni huvilisem talumees tõi ka mõisa aiast andale mõne taime kasvama. Ürikutes on andmeid viinapuude kasvatamisest Eesti- ja Liivimaa mõisates 15. sajandist.

Enne Teist Maailmasõda kasvatasid viinamarju paljud aiandusentusiastid ja eriti just aiandusäride omanikud. Tolleaegses pressis on artikleid viinamarjasaagist Viljandis ja Tartus. Ajaleht Virulane kirjutab juba 1887. aastal viinamarjade kasvatamisest Viljandis pagar Kelchili aias (Miidla, 1964).

Viinamarjad jõudsid ka kolhoosidesse, olid isegi plaanis sees ja plaani tuli mõistagi ületada. Sellest ajast viinamarjakasvatusest Eestis saab mingi pildi 1964. aastal ilmunud H.Miidla raamatust „Viinamarjakasvatus“. Raamatus on kirjas viinamarjade kasvatamise agrotehnilised võtted, viinapuude paljundamine ja samuti kasvatatavad sordid. Tore raamat, sel on ikka ka kirjas, kuidas kõik see on NLKP kongressi otsuste valguses!

Uus ja huvitav aeg on viinamarjakasvatuses olnud juba viimased paar tosinat aastat. Suure töö on viinamarjade propageerimisel ära teinud Räpina Aianduskool ja aianduse õpetaja Jaan Kivistik. Räpinas on ka mitmeid kollektsioone ning paljundatakse istikud. Seal on korraldatud regulaarselt viinamarja kasvatamise õppepäevi.

Eesti Maaülikoolil on mitu katseistandikku, suurim Rõhul. Maaülikooli Aiandusosakonnas käib professor Kadri Karbi eestvedamisel intensiivne uurimistöö viinapuude kasvatamise erinevatest võtetest, nende mõjust saagi kvaliteedile ja saaduste biokeemiale.