“Kreeka ei huvita Euroopat tervikuna. See on teatud mõttes poliitiline silmakirjalikkus, kuid peamine probleem on selles, kuidas päästa Prantsuse ja Saksa panku, kes pärast seda, kui Kreeka läks üle eurole, asusid agressiivselt sinna laenama ja nüüd on olukord, et nad ei saa oma laene kätte,” vahendab Aasmäe sõnu
.

“Prantsuse võimud ei saa öelda oma rahvale, et meie pangad läksid ahneks Kreekasse laenamisel ja tõmbame nüüd püksirihmad koomale ja päästame oma pangad ära. Prantslased on ju kohe tänaval, autod on kummuli ja politseijaoskonnad hakkavad põlema,” ütleb Aasmäe, et räägitakse üldisest huvist, aga tegelikult ei ole Eestil võita mitte midagi.”

Aasmäele jääb arusaamatuks, miks Eesti valitsus on nõus kinni maksma kreeklaste majanduse, aga miljardit krooni VEB fondi sertifikaatide omanikele (Eesti ettevõtted, kelle varad iseseisvumisel Vene panka jäid) ei maksta: “Eesti inimestel hakkab tekkima tunne, et kärped ja enesepiirangud on sõelaga vee kandmine.”