Viimase Eurobaromeetri tööjõuliikuvuse uuringu kohaselt eelistavad eurooplased töötada eelkõige USAs (21 %). Järgnevad Inglismaa (16%), Austraalia (15%), Hispaania (13%) ja Saksamaa (12%). 20 protsenti vastanutest märkis vastuseks „muu“, mille all toodi välja erinevaid riike nagu näiteks Tai, Venemaa, Jaapan, India ja nii edasi.

Selle aasta mais läbiviidud ja noorte tööjõuliikuvust uurinud Eurobaromeetri uuringu kohaselt ütlesid üle poole Euroopa noortest (53%), et nad oleksid nõus mõnes teises Euroopa riigis töötama või et neile meeldiks seda teha. Välismaal mõnda aega töötada soovis 28% vastanutest, veidi vähem väljendati soovi töötada seal pikka aega (25%).

Traks usub, et konkreetset tõmbekeskust Euroopas emigratsiooni suhtes ei ole.

"Töötamine või õppimine Suurbritannias on noorte seas endiselt üsna atraktiivne. Iga riigi tööotsijatel on oma eelistatud sihtriigid kuhu nad sooviks tööle minna. Eestist välisriiki tööle minna soovijate kui ka varem välismaal töötanute seas on jätkuvalt kõige populaarsem riik Soome. Soome tähtsus väljarände sihtriigina potentsiaalsete väljarändajate seas ei ole aastatega muutunud, küll aga on tunduvalt vähenenud varem teisel kohal olnud Suurbritannia roll," sõnas Traks.

Populaarsemad riigid, kuhu töötukassa EURES nõustamisteenust kasutanud tööotsijad tööd soovivad leida on Soome, Inglismaa, Norra, Rootsi, Saksamaa ja Austria. Kui vanemas eas inimesed eelistavad pigem Põhjamaid, siis noorte seas on Soome kõrval, mida eelistab kolmandik, osutunud väga populaarseks ka Austraalia ja USA.

"Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017 andmetel töötas aastatel 2007–2009 välismaal 15–20 tuhat inimest," rääkis teenusejuht.

Statistikaameti andmetel moodustasid ligi poole välismaal töötajatest ehitajad (iga kümnes ehitustööline), ligikaudu 20 protsenti töötas transpordisektoris, teiste tegevusalade osatähtsus jäi alla kümnendiku.

Tööjõu-uuringu tulemuste põhjal võib olulisemate tegevusvaldkondadena, kus välismaal tööl käiakse, välja tuua veel põllumajanduse, transpordivahendite tootmise - laevaehitus ja -remont, mootorsõidukite tootmine, metallitööstuse, majutuse ja toitlustuse, kaubanduse, haldus- ja abitegevused - turvatöö, hoonete ja maastike hooldus) ja tervishoiu.

"Antud prognoosis on eeldatud, et välismaal töötajate hulk aastal 2017 ulatub 20 tuhandeni. Välismaal töötavate inimeste harudevaheline jaotus eeldatakse jäävat sarnaseks praeguse olukorraga, kuid arvestatakse vaid valdkondadega, kus välismaal töötamine on olnud ajas pidevalt suhteliselt suur," mainis Traks.

"Ehkki välismaale töölemineku kavatsusi võib pidada tegeliku väljarände tugevaks indikaatoriks, mõjutab tegelikku väljarännet töötamisvõimaluste, rahaliste vahendite, keeleoskuse, perekondlike suhete ja muude tegurite koosmõju. Seega ei ole oluline analüüsida vastajate kõige üldisemaid hinnanguid, vaid uurida rände-eelistuste tausta detailsemalt: kui kindel on väljarändesoov, milliseid ettevalmistusi on tehtud, kuidas hinnatakse töölesaamise võimalusi välismaal, milline on potentsiaalsete väljarändajate informeeritus ja nii edasi. Tihti on see ebakindlus töökoha leidmisel Eestist või olemasoleva töökoha ebastabiilsus, mis ajendab soovi minna välismaale tööle, kuid konkreetseid minejaid on tunduvalt vähem," lisas Traks.