Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde

Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.

Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.

Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.

Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.

„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“

Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.

„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.

Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.