Tüütud äädikakärbsed
Need väikesed tiivulised putukad on igasügisene nuhtlus, nad tekivad justkui eimillestki ja paljunevad meeletu hooga. Miks ja kuidas äädikakärbsed tekivad?
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto:
“Äädikakärbsed kuuluvad kõdukärblaste sugukonda. Äädikakärbsed on küll lühikese elueaga, kuid üsna viljakad. Täiskasvanud emane putukas elab paar nädalat ja võib päevas muneda kuni 50 muna.
Munad munetakse vastsete arenemiseks sobivasse keskkonda, nt riknevate puu- ja juurviljade ning käärima läinud vedelike (mahlad, moosid jms) lähedusse.
See, kui kiiresti kulgeb munast kooruva vastse areng valmikuks, sõltub eelkõige temperatuurist ning mida soojem, seda kiiremini see toimub (25 C kestab areng 8-10 päeva).
Kuna äädikakärbeste mune on looduses pea kõikjal, siis nende tuppa “kolimine” toimubki tihti just inimese kaasabil: piisab, kui tuua aiast tuppa värskeid puu- ja juurvilju, mille peal võivad olla äädikakärbse õues munetud munad, mille arengutsükli lõpule jõudmine on vaid aja küsimus.”
Allikas: forte.ee
