Paljastus: Eestis on ohtralt põllumajandustoetuse väljapetjaid

Eesti on põllumajandustoetuste väljapetmiskahtluste poolest ELi riikide pingerea tipus, kuid ametnike väitel näitab see eelkõige meie kontrollimehhanismi tõhusust. "Eesti puhul on iseloomulik see, et enamik pettusekahtlusi on avastatud enne toetusraha väljamaksmist," rõhutas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) järelkontrolli osakonna juhataja Kristi Sell.

Ta lisas, et PRIA tahab avastada rikkumise võimalikult vara ehk juba siis, kui raha pole välja makstud. “Me pole siis jõudnud kulutada aega ega energiat taotluse menetlemiseks ning kohapealseks kontrolliks. Samuti pole meil tarvis vajadusel hakata raha kohtu kaudu tagasi taotlema.”

Euroopa Pettustevastane Amet OLAF avalikustas septembri lõpus Euroopa Komisjoni värske iga-aastase aruande, mille tuumiku moodustab põllumajandus- ja maaelu arengu toetuste analüüs. Selle järgi oli Eestis aastatel 2006-2010 pettuste määr ehk protsent antud finantsaastate maksetest 0,22. Eesti jäi pettuste poolest alla vaid Bulgaariale ja Ungaril, kirjutab Äripäev.

“Silmatorkav on asjaolu, et mida suuremad on riigile tehtud maksed, seda vähem avastatakse seal pettusi,” kommenteeris Sell. Ta juhtis ka tähelepanu, et teatud otsetoetuste puhul (näiteks toetus pindala ja loomade arvu alusel) pole paljudes riikides pettusi üldse, näiteks Prantsusmaal ja Kreekas.

PRIA peadirektor Jaan Kallas möönis, et pettuste ja rikkumiste avastamise metoodika on riigiti erinev ja seepärast on ka andmete võrdlemine küsitav. “Eestis on riiklik hoiak pettuste suhtes teistsugune kui euroliidu “vanades” riikides, sest ei ole võimalik, et neis riikides üldse pettusi pole,” kinnitas Kallas. Ta tõi näiteks Kreeka, millele Euroopa Komisjon on ometi 2010. aasta eest esitanud finantskorrektsioone 122,38 miljoni euro ulatuses. “Kreeka on suutnud välja rääkida kõrgeima pindalatoetuse määra Euroopas. Kreeklaste “edukus” seisneb selles, et rohkem jääks toetusrahast riiki alles, kui trahvideks ära tuleb maksta.”

Tüüpilisi petuskeeme

Kui investeeringutoetuse taotleja ei vasta kvalifitseerumistingimustele, näiteks pole tal vajalikku käivet, võib ta hakata andmetega manipuleerima. Levinuim on ostu-müügitehingu lavastamine. Kui taotlejal on õigus toetust saada, võib ta näidata abikõlblikku investeeringut teistsugusena, kui äriplaanis on ette nähtud. Näiteks võib tekkida huvi peita vajalik omafinantseering kuludokumentidesse. investeeringu tegemiseks peab taotleja võtma kolm hinnapakkumist ja valima neist soodsaima. Võib tekkida oht, et hinnad on ülepaisutatud ja pakkumised pole võrreldavad.