Riigieelarve tulud
Teise asjana see, et maksude osakaal kogu riigieelarve tuludest kasvas nii käesoleval (74,5%) kui kasvab ka järgmisel aastal (76,4%) võrreldes 2010. aastaga (72,11%). Seda peamiselt välisvahendite mahu vähenemise tõttu. Samas võrreldes 2008. aastaga (83%) on maksude osakaal madal. See viitab sellele, et eurotoetusi on hakatud rohkem kasutama ning kuigi nende kasutamine vaikselt langeb, võib selle põhjuseks olla see, et lõppemas on üks Euroopa Liidu 7-aastastest finantsperioodidest. Järgmine algab aastal 2014 ning selle ettevalmistamine on juba alanud.
Suurim tükk riigieelarve tuludest tuleb tarbimismaksudest (käibemaks ja aktsiisid) - 36,5%, ning see osakaal on järjepidevalt kasvanud. Tähelepanuväärsed on alkoholi- ja tubakaaktsiisi kasvud. Tulud alkoholiaktsiisist kasvavad 8% ning tubakaaktsiisist lausa 15%. Kokku moodustavad need tulud ligi 6% kogu riigieelarve tuludest. Sotsiaalmaksust ja füüsilise isiku tulumaksust oodatavad maksutulud moodustavad suuruselt järgmise tüki – 35,7%. Aastatel 2009-2010 on juriidilise isiku tulumaks olnud riigieelarvele suurem tuluallikas kui füüsilise isiku tulumaks (tegelikult on füüsilise isiku tulumaks mahukam, aga rohkem kui pool sellest läheb kohalikele omavalitsustele ja ei kajastu riigieelarves).
2012. aastaks ennustatakse vastupidist, füüsilise isiku tulumaksu mõningast suuremat laekumist. Ootus on mõnevõrra põhjendatud, kuna kriisiaastatel oli märgata teatavat dividendide väljamaksmise kasvu, mis on peamiseks juriidilise isiku tulumaksu maksubaasiks. Kapitalimaksude (maksud omandilt, ettevõtlustulult jne) osakaal riigieelarve tuludes jääb Euroopa Liidu madalaimaks.
Enamuse riigieelarve tuludest annavad maksudena tarbijad ja töötajad, kapitaliomanike panus on tagasihoidlik.Kuigi tegemist on mahukaima eelarvega, on see siiski defitsiidis, kulud ületavad tulusid 425 miljoni euro võrra. See on 2,5% SKP-st. Üldiseks maksukoormuseks (maksutulud jagatud SKP-ga) ennustab Rahandusministeerium järgmiseks aastaks 32,4%, mis on võrdne käesoleva aasta maksukoormusega, kuid oluliselt madalam 2009. aasta maksukoormusest, mil see oli ligi 36%. Kokkuvõttes on tulude poolt vaadates tegemist igava eelarvega.
Olulisi muudatusi tulude struktuuris ei ole ning jätkuvad eelmised trendid. Samas tasub meeles pidada, et tulude prognoos on siiski prognoos ning tegelikkus võib tuua üllatusi. Samuti on arutelud Riigikogus alles algamas ning see võib kaasa tuua muutusi.
Vaata ka: meieraha.eu.
