„Buumist rääkida ei saa. On toimunud teatav aktiviseerumine, mis augustis saavutas oma tipu seoses uue kooliaasta algusega ning asutuste ja organisatsioonide üürilepingute ülevaatamise tõttu. Septembris toimus märgatav rahunemine,“ ütles ta.

Samas tõdes maakler, et üürikorterid on varasemast palju populaarsemad ning seda seetõttu, et laenusaamine on raskem, paljud inimesed ei kvalifitseerugi laenusaajaks, nad ei suuda täita panga poolt esitatud nõudmisi.

Teine aspekt on Kullati sõnutsi see, et Eesti kinnisvaraturg muutub paratamatult euroopalikumaks, kus on omanikke palju vähem ning korteri üürimine täiesti tavapärane praktika. Üha enam inimesi ei soovigi enam omanikud olla ja võtta suurt vastutust ning üha enam üürileandjatest on nõus pikaajaliste üürilepingutega ning seetõttu on üürikorteris elamine üürniku jaoks stabiilsem.

Maakleri sõnul tõusid hinnad enim populaarsetes segmentides ehk siis head 1-2-toalised korterid, mille aastane hinnatõus on keskmiselt 10 protsenti. Kolmandasse kvartalisse jäi sügishooaja tulekuga kaasnenud kiirem hinnatõus, mis septembris peatus ja hakkas veidi ka tagasi minema.

Kullat ütles, et kõige rohkem otsitakse ikkagi soodsama hinnaklassi kortereid vahemikus 150-250 euro/kuus ning sellises hinnaklassis loodetakse saada nii 1-2 toalised kui ka 4-toaliseid. Tema sõnul võib ära märkida seda, et ilmselt korterite otsijate kontingent on muutunud, sest kui augustis küsiti ikka eranditult heas seisukorras kortereid, siis nüüd tahetakse tihemini üürile võtta ka remonti vajavaid kortereid.

Välismaalased, kes otsivad kesklinnast üürikortereid küsivad enamasti 2-3 toalisi hinnavahemikus 450-600 eurot/kuus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid