Heido Vitsur: EL ei suuda päästa kogu maailma

Euroopa Liit pole nii võimas ega rikas, et suudaks kogu maailma finantstehingutest ning kliimamuutustest päästa, ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur rahandusministeeriumi eilsel debatil "Kuhu lähed, Euroopa Liidu eelarve?"

Juba mõne aasta pärast, 2020. aastal, loodab Euroopa Komisjon koguda nii palju finantstehingute maksu, et see täidaks 23 protsenti liidu eelarvetuludest, selgub ELi 2014-2020 finantsraamistiku seletuskirjast, kirjutab Äripäev.

Finantstehingute maksustamist analüüsides leidis Euroopa Komisjon, et ELi tasandi meetmed võivad osutuda tulemuslikumaks kui liikmesriikide enda meetmed ehk maksud. Peale selle võiks finantstehingute maks aidata vähendada siseturu praegust killustatust.

Finantstehingute maks võib Euroopale ja Euroopa pangandusele liiga ränka hinda maksta, arvas Vitsur. "Mõte, et teeme nüüd puhta Euroopa, mis maailma ära päästab - ei tee me sellist Euroopat, mis maailma ära päästab. Meil ei ole nii palju raha," lausus ta. "Kui püüame seda teha, teeme Euroopa konkurentsivõimele karuteene. Rool on küll meie käes, kuid mitte ainult meie käes."

Ühtlasi ütles Vitsur ELi kavandatavaid eelarvemuudatusi kommenteerides: "Kõik ettevõtmised, mis vähendavad bürokraatiat, on teretulnud, ja kõik, mis suurendavad bürokraatiat, on halvad." Vitsur lisas, et võib tunduda, nagu kõige täpsemaks muutmine on hea, aga see pole suuremalt jaolt tõsi, sest ei too töömahu lisandumist arvestades piisavalt majanduslikku efekti. Teiseks tekib küsimus, kas toetusraha on majanduse tõukejõud või ei. Eurorahaga kiputakse tekitama hoopis kulubaasi, mida ei suudeta hiljem ülal pidada.