Krediidinfole on tekkinud mitu konkurenti
“Mõte tekkis 2009. a sügisel. Üheks ajendiks sai Krediidiinfo maksehäireregistri tasuliseks muutumine,” selgitas oma inforegistri loonud Kreedix OÜ juht Kersti Muromets. Kreedix pakub põhitegevusena krediidihaldusteenust ja aitab võlgu sisse nõuda. Krediidiinfo maksehäireregistrit kasutasid nad iga päev ja tegid suures ulatuses päringuid. “Kuna meil endil on läbi aastate kogutud piisaval hulgal ettevõtete kohta infot, siis saigi vastu võetud otsus luua endale ja teistele huvilistele töövahend mööndusega, et me ei müü seda infot, vaid anname töövahendi info vaatamiseks ja võlglaste mõjutamiseks,” sõnas ta Äripäevale.
Kreedixi inforegistrisse on koondatud Eestis tegutsevad ettevõtted ja nende juhatuse liikmed. Neid on seatud ritta maine järgi, lisatud register, kus saab jälgida, mida ajakirjandus nende kohta avaldanud on jms. Edasise info hankimiseks saab tellida raporteid näiteks äriregistrist või kinnistusraamatust. Samuti on võimalik vaadata ettevõtte maksehäireid — eelduseks, et keegi võlanõudja on oma nõude süsteemi sisestanud. Teenuse sisu näibki sarnanevat eelkõige Krediidiinfo omaga — vahe aga selles, et maksma portaali kasutamise eest ei pea. “Info vaatamine ja andmete avaldamine on tasuta ja see jääb alatiseks tasuta,” lubas Muromets.
ASi Krediidiinfo asejuhi Alar Jägeri sõnul lõpetas nende firma maksehäireraporti vabalt avalikustamise juriidiliste küsimuste tõttu. “Maksehäireinformatsiooni töötlemise puhul on alati juriidiline risk, et öeldakse, et mina sain selle info töötlemise pärast kahju. Sellise portaali pidajal, kui ta infot kajastab, on alati see risk, et nõue suunatakse tema vastu,” selgitas ta. Krediidiinfo teab nüüd Jäger sõnul, kes maksehäirete andmeid töötleb ja suudab vajadusel vastata ka küsimusele, kelle vastu väidetavat nõuet peaks esitama.
Jägeri sõnul jagunevad võla- ja taustainfot jagavad portaalid laias laastus kolmeks. Esimesed avalikustavad andmeid ja ootavad portaalile võimalikult palju külastajaid, et müüa samasse reklaami. Teised on näiteks inkassofirmad, kes loovad oma portaali võlglaste mõjutamiseks. “Kolmas on see, nagu meie oleme — me ei müü reklaami ega nõua raha sisse. Me aitame kreeditoril teha uut krediidiotsust,” selgitas Jäger. Tasuta pakutavad väiksemad portaalid on tema sõnul võimalik tööriist väiksemale ettevõttele. “Pank või suurfirma — tal ei ole aega käia internetis surfamas. Tal on vaja metoodilist infot, mis on täpse põhimõtte alusel uuendatav. Ühesõnaga — leping on see, mille alusel andmed temani jõuavad,” ütles Jäger.
