Projekt läheb maksma 876.000 krooni ja selles osaleb ligi 50 Eesti ettevõtet, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Kahemõõtmeline triipkood ei sarnane poodides kauba märgistamiseks kasutatud triip- või vöötkoodiga, vaid ligikaudu 1,5 sentimeetri suuruse täppidega täidetud ruuduga,” ütles Eesti Posti juhatuse esimees Alo Streimann ajalehele.

Eestis saadetakse Streimanni sõnul aastas 70 miljonit lihtkirja, millest kuus protsenti on erakirjad ja kõigest 2,5 protsendil lihtkirjadel kasutatakse postmarki. Ettevõtetes, kus saadetakse palju kirju, näeme ümbrikul juba ammu margi asemel “postimaks tasutud” ja lepingu numbrit või frankeerimistempli jäljendit. Uus kood hakkab ka neid asendama.

“Koodi hind tuleb kindlasti postmargist odavam ja on 24 tundi ööpäevas kättesaadav, samuti pole seda vaja kioskisse ostma minna. Triipkood kehtib kolm päeva. Sobib hästi neile, kellel on internetiühendus olemas, kuid markide ostmine mingil põhjusel tülikas,” lisas Streimann.

Eesti Post teeb uute triipkoodide juurutamisel koostööd Deutsche Postiga, seepärast asuvad triipkoodid praegu nende serveris.

Kahemõõtmelise koodi kasutamine ei ole maailmas uus. Analoogseid kasutatakse Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Taanis. Ameerikas kasutusel olev kahemõõtmeline kood on Euroopa omast natuke suurem.

Koodi saab trükkida ümbrikule, kleepsule või kirjale. Kleepsukoodi saab kasutada näiteks postipakkidel.

Koodi kasutamise eest tasuvad firmad kas ettemaksuga või arvega kuu lõpus, eraisik internetipangas. “Koodi trükkimiseks ja saamiseks vajalik tarkvarapakett maksab Saksamaal ligi 50 eurot ehk üle 700 krooni. Eestis peaks see kindlasti odavam olema, vahest 200 krooni,” lisas Streimann.

“Triipkood on turvaline ja seda kopeerida pole võimalik. Kui keegi paljundab koodi, lähevad kõik kirjad samal aadressil, sest sinna on kodeeritud saaja aadress. Kui sorteerimismasin leiab identsed “margid”, sorteerib see kõik peale esimese välja,” rääkis Streimann.