INTERVJUU: Energiasäästueksperdid: viie aastaga tasuvad enim ära LED-lambid
Säästulampide teemast ei hakkagi ma aru saama - mis vahet seal on, kas ma maksan elektri eest või annan sama raha lampide tootjale? Sellele lisandub veel nõuetekohase utiliseerimise kulu.
Energiasäästulambid on soetamisel tõesti kallimad kui hõõglambid, kuid lampide ostmisel (nagu ka teiste elektritarvete puhul) tuleks arvestada kogu nende kasutusaja kuluga, mitte ainult soetusmaksumusega. Energiasäästlikel lampidel on olulist pikem kasutusaeg ja madalamad kasutuskulud, mis tähendab, et kokkuvõttes tasuvad nad ka rahaliselt ära.
Energiasäästlike lampide kasutamist tasub alustada kõige suurema kasutusega kohtades. Näiteks esikus, kus on kaks lampi, mis põlevad aastas 2500 tundi. Võime sinna valida 40W hõõglambid (ca 50 eurosenti), 8W säästulambid (eluiga 15 000 tundi, hind 8 eurot) või 8W LED-lambid (eluiga 25 000 tundi, hind 15 eurot).
Ühe aasta möödudes on hõõglampidele kulunud 22 eurot (sellest 2,2 eurot läbipõlenud hõõglampide asendamisele), säästulampidele 24,4 eurot (sellest 16 eurot säästulampide soetamisele) ja LED-lampidele 34,4 eurot (sellest 30 eurot lampide soetamisele)
Viie aasta ehk 15 000 töötunni möödudes on hõõglampidele kulunud 120 eurot (sellest 11 eurot asendatavatele hõõglampidele), säästulampidele 54 eurot (sellest 32 eurot säästulampide väljavahetamisele) ja LED-lampidele 52 eurot (sellest soetatud LEDidele 30 eurot).
Kui vanasti piisas teleka ja antenni ostust, siis nüüd tuleb lisaks veel muretseda sinna juurde digiboks, mis küsib 18 Wh ja antennivõimendi, mis samuti ei tööta ilma elektrita ja küsib oma 7 Wh. Ühesõnaga, kuidas elada energiasäästlikumalt, kui meie armas valitsus määrib igal võimalikul viisil pähe puhast energia (raha) raiskamist?
Koduses energiatarbimises näeme hetkel kahte vastassuunalist trendi – tänu regulatsioonile ja tehnilisele arengule on kodused elektriseadmed muutunud palju efektiivsemaks, kuid selle säästu sööb aplalt ära seadmete kasvav arv. Eriti tugevalt mõjutab elektritarbimist see, et peaaegu kõik need seadmed on ööpäevaringselt kasutusvalmis ehk ooterežiimis.
Digiboksi puhul võib ooterežiimis tarbitud elektri hulk lausa neljakordselt ületada seda elektrikulu, mil seade reaalselt kasutuses on (juhul kui telerit vaadatakse päevas 4 tundi ja 20 tundi on digiboks ooterežiimis).
Lahenduseks on seadmete täielik eemaldamine vooluvõrgust. Kõige mugavam on seda teha kasutades pikendusjuhtme lülitit – sedasi saab korraga vooluvõrgust lahti ühendada pikendusjuhtmesse ühendatud digiboksi, teleri, DVD-mängija, mängukonsooli vms. Teine koht kodus, kus ooterežiimi tarbimisele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata on arvuti töökoht ja seal pidevalt voolu tarbivad kõlarid, printer, ekraan, ruuter ja arvuti ise.
Kust saada teavet (või kas üldse on olemas adekvaatset infot) elektrituru avanemisega seonduvatest hinnamuutustest tarbijale? Kas toimub elektri hinna tõus või äkki saame languse peale lootma jääda, kuivõrd 2013. aastast palgad ilmselt järsult ei tõuse (toetudes meedias spekuleeritud 30%sele elektri hinnatõusule)?
Elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrienergia, võrguteenus ja riiklikud maksud. Vabaturg mõjutab neist üksnes elektrienergia hinda (ehk umbes kolmandikku elektriarvest).
Elektri vabaturu hinnataset ei kujunda mitte üks, kaks või kolm elektritootjat – see kujuneb kogu piirkonna nõudluse ja pakkumise põhjal. Eesti on osa Põhjamaade hinnapiirkonnast, ühendused on meil ka Läti ja Leeduga. Meie hinnapiirkonna hinnataset mõjutavad samuti Vene tootjad.
Nii nagu me ei tea, kui palju maksab aastal 2013 näiteks bensiin, on ka rakse ennustada elektri hinda.
Milliseid igapäevaseid soovitusi annate keskmisele perele energia kokkuhoidmiseks? Alustades hommikul ülesärkamisega ning lõpetades õhtul magamaminekuga.
Energiakulude kokkuhoid on võrreldav igapäevaste rahaliste kulutuste vähendamisega – kõigepealt tuleb selgeks teha, millele raha kulutatakse, seejärel on võimalik vaadata, kust saaks kokku hoida. Sama ka energiasäästuga - kuna kokkuhoiu võimalused sõltuvalt täielikult teie kodust (kui suur, kuidas kütate, millega soojendate vett) siis soovitaks esimese asjana energiakulude jagunemine endale selgeks teha.
Täpsete tulemuste saamine eeldab üpriski keerukaid arvutusi, kõige lihtsam on täita oma energiaprofiil energia.ee lehel. Sealt saate teada, kuidas jagunevad teie kulutused kütte, vee soojendamise ja tarbeelektri vahel, samuti millised on suurimat säästu andvad lahendused teie kodus.
Peaaegu kõigis kodudes on olemas mõned järgmistest säästuvõimalustest:
* Vähenda koduseadme kasutusaega. Näiteks küpsetusahju võiks 15 min enne toidu valmimist välja keerata. Saun (elektrikerise korral) ei pea viimase lahkujani küdema. Vett keetes ei pea alati kannu täis valama ja ootama terve kannutäie keemaminekut.
* Kütte puhul annab energiasäästu kindlasti kütte reguleerimine vastavalt inimeste kohalolekule - kodunt lahkumise ajaks (päevaks tööle, nädalavahetuseks maale) tasuks kütet kindlasti vähendada. Samuti ruumides, kus viibitakse väga harva. Rahaline kokkuhoid on garanteeritud juhul kui küttest lähtuv temperatuur on reguleeritav, kortermajades on lisaks vaja ka korteripõhist küttearvestust.
* Vee kütmiseks kuluvat energiahulka on võimalik vähendada paigaldades kraanile veesäästlikud otsikud.
* Kui teil on olemas kahetariifne elektriarvesti tasub osa tarbimisest teadlikult öisele ajale ja nädalavahetustele nihutada – näiteks pesupesemine ja tolmuimemine nädalavahetustel, nõudepesumasina käima panemine ööseks, elektriga kütmine eelkõige öösel jne
* Oluline on kütmise või jahutamisega tegelevates seadmetes hoida optimaalset temperatuuri – külmkappi ei tasu keerata kõige külmemale ega boilerit kõige kuumema peale.
* Valgustite valimisel tuleks esmajärjekorras energiasäästlikud lambid paigutada nendesse valgustitesse, mis kõige enam põlevad – elutuba, köök, pidevalt käidav koridor jmt
* Nii palju kui võimalik loobuda seadmete hoidmisest ooterežiimis – eemaldada need vooluvõrgust. Kui stepslite väljatõmbamine on tülikas siis on võimalik kasutada spetsiaalseid lüliteid või lülitiga pikendusjuhtmeid.
Kui energiasäästlikud on korterites kasutatavad soojuspumbad? Kas soovitate?
Korterites ja eramutes kasutatavatel soojuspumpadel ei ole tehnoloogiliselt mingit vahet. Peamine erinevus võib mängu tulla sõltuvalt köetava pinna suurusest. Eeldan, et korterisse soovitakse paigaldada õhksoojuspumpa – sel juhul tuleks arvestada selliste asjadega nagu hoone arhitektuur (kas soojuspump sobib välisfassaadile) ja müra tekitamine.
Soojuspumba välimine osa tekitab teatud müra ja sellele sobiva koha valimisel tuleks arvestada naabrite soovidega (näiteks naabrite rõdu paiknemisega). Kõikide korterelamute puhul ei pruugi iseseisva küttesüsteemi paigaldamine olla otstarbekas – see sõltub tsentraalse küttesüsteemi olemasolust ja seisukorrast, majaelanike plaanidest hoonega tervikuna
Milline on kõige säästlikum lisaküte tavalises kommunaalkorteris?
Sobiva lisakütte valik sõltub eelkõige sellest, kui palju teil on vaja lisakütet ja mis on teie põhikütteks. Küttesüsteemi tehtavaid investeeringuid arvesse võtmata on kõige kallimad kütteviisid õliküte ja elektriküte ning kõige soodsamad maa- ja õhksoojuspumba kasutamine või halupuit, kui see on saadud oma metsast. Juhul kui lisaküte on kasutuses vaid kõige külmemate talveilmade korral, siis on mõttekam soetada kõige tavalisem elektriradiaator, mitte investeerida suuri summasid täiendavasse küttesüsteemi.
Kui vajate lisakütet aga terve kütteperioodi jooksul, siis võiks kaaluda ka teisi variante – korstna olemasolu korral kaminat või ahju, gaasiühenduse korral oma gaasikatelt, väikese korterite arvu korral võib sobivaks lahenduseks olla ka õhksoojuspump. Rusikareegel on, et suuremaid summasid tasub investeerida pigem põhiküttesüsteemi kui lisaküttesse.
Plaanin tulevikus ehitada maja. Kuidas projekteerida seda nii, et see oleks ülimalt energiasäästlik?
Antud küsimusele ei ole põhjalikku vastust mõne lausega kahjuks võimalik anda. Saab välja tuua aga mõningad põhitõed.
Energiasäästlikkusega arvestamine algab hoone asukoha ja ilmakaarte suhtes parima asetuse valikuga. Suuremad klaaspinnad on soovitav suunata lõunasse, et võimalikult palju päikesesoojust ära kasutada. Samas tuleks suvise ruumitemperatuuri liigse tõusu vältimiseks kasutada päikesekaitseid, mis takistavad suvel päikesekiirguse tuppa jõudmist.
Hoone välispiirete osas on tähtis optimaalne soojustuse paksus (vähemalt 20 cm võiks olla soojustuse kiht), külmasildade minimaliseerimine ja hoone karbi õhupidavuse tagamine. Akende puhul tuleks kasutada 3 kordse klaasiga klaaspakette.
Tehnosüsteemide osas on oluline soojustagastusega mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi kasutamine. Juhul, kui krundi suurus lubab, siis peaks mõtlema ka maasoojuspumba kasutamisele. Juhul, kui krundi suurus ei luba või investeering maasoojuspumpa tundub liiga suur, siis on võimalus kasutada õhk-vesi soojuspumpa (sel juhul peab olema veel lisakütteallikas, mis külmematel talvekuudel aitab katta tipukoormusi), gaasikatelt või pelletikatelt. Õlikatelt ja otsest elektrikütet energiakandja kõrge maksumuse tõttu ei soovitaks kasutada.
Madala energiatarbega hoone juurde kuulub ka kohapealne energia tootmine. Kui tuulest ja päikesest elektri tootmine on hetkel veel väga pika tasuvusajaga, siis päikesekollektoritega sooja tarbevee tootmine on nii energiasäästu kui ka majandusliku tasuvuse mõttes mõistlik.
KredEx on hetkel välja töötamas juhendmaterjali, mis on suunatud just eramaja omanikule ja kus on lahti seletatud energiasäästliku hoone planeerimise põhitõed. Eramu planeerijale ja ehitajale mõeldud juhendmaterjal valmib selle aasta lõpuks.
Millal hakkab Kredex eramajadele välja pakkuma säästmise lahendusi? Näiteks päikesepaneelide, tuulegeneraatorite osalist finantseerimist.
Selle küsimusega palume pöörduda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole.
Kui palju vähenevad renoveerimise tulemusena inimeste kommunaalkulud keskmiselt?
Keskmist kommunaalkulude vähenemist summaliselt välja tuua ei saa, see sõltub väga palju majast ja seal elavate inimeste tarbimisharjumustest. KredExi andmed näitavad, et alates eelmise aasta septembrist pakutava rekonstrueerimistoetuse abil renoveerimise ette võtnud kortermajade keskmine arvutuslik soojusenergia sääst on 37% ehk juhul kui küttehind ei ole tõusnud, on kommunaalkuludes selle rea vähenemine 37%. Mitmete juba renoveeritud majade reaalne sääst küündib ka üle 45% küttekuludelt. Kommunaalkulude kokkuhoid sõltub lisaks ka konkreetsele hoonele tarnitavast soojusenergia hinnast, mis on Eestis piirkonniti väga erinev. Nt Tõraveres on kooskõlastatud MWh piirhind käibemaksuta 80 eurot, Tallinnas 59,73 eurot, Narvas vaid 27,48 eurot.
Kui palju kirjutab KredEx ette, milliseid materjale peab kortermaja renoveerimisel kasutama? Odavate, aga vähevastupidavate materjalidega projekt ilmselt heakskiitu ei saa?
KredEx ei sekku üldjuhul projekteerimisprotsessi, projektis tehtavate valikute eest vastutab projekteerija. Igal juhul soovitame majadel võtta juba projekti tellimiseks appi projektijuhi-omanikujärelvalve teostaja, kes aitab koostada projekteerimise lähteülesande. Toetuse taotlemiseks on esitatud soojusenergia tarbimise säästu nõuded, energiamärgise klassi nõuded ja energiasäästu tööd, mis tuleb ära teha. Majale tuleb teha energiaaudit, mis annab ülevaate, milliste tööde paketiga on võimalik vajalik sääst saavutada ning energiaaudiitor vaatab üle ja kinnitab ka projektid. Milliste konkreetsete lahenduste ja materjalidega etteantud nõuded täidetakse, jääb projekteerija otsustada.
Palju olete pidanud ühistutega vaidlema, et nad kogu ehitusprojekti kvaliteetsemaks, aga ka kallimaks muudaks?
Selles osas KredEx ei vaidle ühistutega. Ühistute nõustamine toimub igapäevaselt, KredExi sõnum on, et mõistlik on teha kohe kompleksne renoveerimine. Terviklik rekonstrueerimine on nii tehniliselt, majanduslikult kui sotsiaalselt mõistlikum, sest tööd saab korraga planeerida, projekteerida ja ellu viia. Ükshaaval tööde tegemine toob kaasa tööde kallinemise, sest osa sõlmi tuleb mitu korda lahendada, osa ümber teha ning elanikel on mitu suve järjest vaja kokku puutuda rekonstrueerimistöödega.
Ainuüksi kvaliteetne ehitusprojekt ei taga rahuldavat lõpptulemust, vaja on kindlasti ka ühistu pühendumist ja head ehitustööde järelvalvet, et tagada tööde kvaliteetne teostamine vastavalt projektile ja maja renoveerimine edukalt lõpule viia.
Palju ühistuid KredExilt hetkel renoveerimistoetust taotleb ja palju ühistud on seda läbi aastate saanud?
KredExile on tänaseks esitatud kokku 270 rekonstrueerimistoetuse taotlust, millest positiivse otsuse on saanud 229 korterelamut 6,2 miljoni euro ulatuses. Toetustaotlusi saab esitada alates 30. septembrist 2010. aastal kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012.aastal. Lisainfot toetuse taotlemise kohta leiab www.kredex.ee.
Marja-Liisa Alop
