"Hetkel on meil plaanis pikendada olemas olevat lennurada Tallinna lennuväljal veel 700 meetri võrra ning siis on Tallinna lennuvälja maandumis- ja tõusurada oma õiges pikkuses. Lisaks ehitame juurde veel ruleerimisradu, ehitame "kastiküla" asemele kaubaladusid ning tõenäoliselt laiendame tugevalt ka terminali ennast, et viia saabuvad lennud lennujaama esimesele korrusele ning väljuvatele lendudele jätta nii öelda teine korrus. See annaks palju juurde ruumi. Lisaks tahaks teha odavlennufirmadele täiesti oma terminali ehk nii öelda point-to-point terminal. Täiesti ilma teeninduseta terminal lennufirmadele, kes viivad turisti vaid kohale ning erilist tehnilist abi maapeal ei vaja ega saa endale ka lubada," rääkis Tallinna Lennujaama 75aastaseks saamise puhul Sakkov.

Sakkov lisas, et hetkel on lennujaama reisijate läbilaskevõime vaid 2,3 miljonit ning 2011. aastal on reisijate arvuks juba 1,9 miljonit. "Kohati me juba oleme natukene umbes, sest ka lennujaamas on ju omad tipptunnid ning kui Estonian Air jätkab oma strateegiat, mille kohaselt juba ainuüksi neil läheb hommikul 10 lennukit välja, lisada siia veel Lufthansa ja poolakate ja kõikide teiste lennud, peale me laienema," sõnas Sakkov.

Tallinna Lennujaam saab võtta oma täispikkuses vastu kõiki lennukitüüpi kuni tüübini F ehk siis kuni Airbus 380-ni. "Suurel Airbusil on neli mootorit ning ükski neist ei tohi olla väljaspool lennurada, mis tähendab, et Tallinna lennurada peaks olema 15 meetrit lai. Seda laiendamist on aga keeruline teha, kuna nõuaks kogu lennujaama sulgemist," sõnas Sakkov.

"Selleks aga, et lennujaam suudaksime areneda 5 miljoni turistini järgmise kümne aasta jooksul ning meil oleks vaja ehitada kõik terminalid ja rajad, pead näiteks Estonian Air mühisedes arenema ning võtma oma investorite sekka võimsas Jaapani või Hiina lennufirmad ning tegema seda sama, mida Finnair teeb Soomes," lisas Sakkov.

Lennujaama turundusjuht lisas, et Eesti asukoht lennundusmaailma mõistes on ideaali lähedane, kui vaadata gloobust. "Kui vaadata kaarti, siis oleme mingi veider ääremaa, kuid kui vaadata gloobust, asub Eesti kogu Aasia ja Indiat-Ameerikat ühendaava trafficu (liiklus - toim) ristteel. See ristee asukoht on tarvis võtta kasutusse," sõnas Sakkov.

"Lennujaama ärakolimine tuleb varsti niikuinii ette võtta ning tõenäoliselt kui oleme saanud valmis on praegused plaanid jõuda viie miljoni reisijani ning laiendanud oma lennuvälja, hakkamegi planeerima ja mõtlema järgmise suure asjana lennujaama kolimist. Samas ei tohiks ise seda kolimise teemat ületähtsustada ja kiirendada, sest Tallinna lennujaama asukoht linna ääres on absoluutselt ainulaadne ning see on toonud meile palju kasu, kas või näiteks odavlennufirmad, kes saavad aru, et tegemist on võiduga ajas ja rahas," rääkis Sakkov.

Sakkov lisas, et hetkel flirdivad nad kõikidega ning püüavad siseneda igast võimalikust uksest, kartmata, et kuskil võiks lolliks jääda või keegi midagi liiga palju meie plaanidest teada saada.

"Peab tunnistama, et huvi on üles näidatud ning huvi on Tallinna vastu, kuid midagi kindlat ma öelda ei sooviks, sest kui ütled A peab kohe ka B ütlema. Samas ei ole meie ainsad, kes näevad gloobusel Eesti potentsiaali, kuid mina nimetan seda meie rääkimas käimist ka kliendi inspireerimiseks. Talle tuleb näidata kätte, kus see Eesti on ja panna mõtlema nii nagu meie tahame," lisas Sakkov.

Tulevikuks ennustab Sakkov, et odavlennufirmad on tulnud, et jääda ning taavalennufirmad hakkavad enam võtma üle odavate lendajate omadusi.

"Lisaks ma usun, et kõik lennujaamale maandumiseks makstavad rahad lähenevad kiiruga nullile ning lennujaamad teenivad oma raha siis turistidele pakutavast meelelahutusest ja kaubast. Lennujaamad muutuvad suurteks meelelahutus- ja kaubanduskeskusteks, milledele lennufirmad toovad kliendi," sõnas Sakkov.