Kreeka majandusprofessor: kreeklaste palgad peavad langema
Kui kunagi teenisid kreeklased 1500 eurot kuus, siis praegu on õnnelikud need, kes 1000 eurot kuus kätte saavad.
"Tegu on konkurentsivõime probleemiga. Vastav palk Portugalis on Kreeka palgast 300 eurot väiksem. Seega Kreeka ei suuda Portugali tootmisega konkureerida. Samas aga on Kreekas ja Portugalis umbes sama elustandard. Veel enam, Rumeenias ja Bulgaarias on keskmine palk 300 dollarit kuus (221 eurot - toim), Kreekas aga üle tuhande," rääkis Dalamagas.
Ta ütles, et Kreekas peaksid palgad drastiliselt vähenema, olemaks konkurentsi- ja ekspordivõimeline riik. Samuti peab vähenema kreeklaste ostujõud.
"Kreeka tarbib liiga palju. See tähendab, et me tarbime rohkem kui toodame. Seda peegeldab ka jooksevkonto defitsiit. Seega on ostuvõime vähenemine vajalik Kreeka majanduse tasakaalu taastamiseks. Probleem on selles, et põhirõhk on madala ja keskmise sissetulekuga inimestel, mitte üle keskmise sissetulekuga indiviididel. Ometi ostavad importkaupu just kõrge sissetulekuga inimesed," ütles Dalamagas.
Kreeka valitud kärpemeetmed aga on valed.
"Palgakärped, järsud maksutõusud, pensionikärped tõstavad hinnataset hoolimata majanduslanguse praegusest tasemest ning ebakindlus tuleviku suhtes on põhjustanud tõsist sotsiaalset rahutust, sest inimesed kahtlustavad, et avaliku sektori vähendamiseks ja maksuvältimise on saavutatud vähene edasiminek. Inimeste vastuseis on takistuseks suuremate struktuursete reformide tegemisel, mis aitaks Kreeka praegusest ummikust edasi," kirjeldas Dalamagas.
Ebakindlad inimesed võtavad raha pangakontodelt.
"Eraisikute hoiused on kahanenud 240 miljardilt eurolt mullu jaanuaris 180 miljardi eurole tänavu septembris. Osa sellest välja võetud rahast on liikunud Kreekast väljaspool asuvatesse pankadesse," ütles professor.
Ta ütles, et inimesed kardavad drahmi juurde naasmist, kuid selle tõenäosus on alla 20 protsendi. Drahm aga ei olnud väga stabiilne valuuta.
"Ma olen piisavalt vana, et mäletada aega, kui käibis drahm. Siis trükiti raha juurde, see tekitas hüperinflatsiooni, trükiti veel raha ja see oli lõputu spiraal," kirjeldas olukorda Ateena majandusülikooli majandusprofessor Panos Tsakloglou.
Dalamagas sõnas, et drahmi juurde naasmine toob kaasa kõrge inflatsiooni paljudeks aastateks, elamisstandardi järsu languse, isolatsooni rahaturgudelt ning probleeme naaberriikidega ja muidki taolisi asju.
Kreeka üksinda hakkama ei saaks
Kreeka võlakoorem ulatub selle aasta jooksul 170 protsendini SKP-st. Kuigi valitsus on rakendanud kärpemeetmeid, jääb eelarvedefitsiit tänavu esialgu planeeritud 7,4 protsendi asemel üheksa protsendi juurde.
"See tähendab, et kreeklased reageerivad nii nagu ikka - streigid, rahutused, vägivald ja nii edasi. Reaktsioonid ei ole siiski väga tugevad," rääkis Dalamagas.
Ta viitas uuele, ajutisele valitsusele, kellel on tugev poliitiline toetus. 26. oktoobril korraldatud tippkohtumisel otsustasid Euroopa liidrid vähendada Kreeka võlakoormat umbes 100 miljardi euro võrra.
"Sellega muutub võlakoorem jätkusuutlikuks ja on 120 protsenti SKP-st aastaks 2020," kõneles professor. See vähendab ka igaaastast intressikulu nelja miljardi euro võrra.
"Ainuke viis Kreekal kriisiga hakkama saamiseks on täielikult nõustuda kolmanda abipaketi tingimustega," rääkis professor.
Ta ütles, et igasugune kõrvalekaldumine aasta lõpuks kokkulepitavatest tingimustest kujutab Kreeka jaoks ohtu.
Must majandus moodustab Kreekas umbes 30 protsenti SKP-st.
"See tähendab, et makse välditakse aastas 9-12 miljardi euro ulatuses," rääkis Dalamagas.
Ta ütles, et valitsuse poolt vastu võetud kärpemeetmed on valed, sest kahjustavad enim just madala ja keskmise sissetulekuga inimesi.
Professor märkis, et rõhk peaks olema maksude vältimise ja avaliku sektori suuruse vähendamisel.
"Nende meetmete kasutamise asemel oleme rakendanud kõrgeid makse, jättes maksude vältimise puutumata. Me ei ole vähendanud avaliku sektori suurust. Meil on 800 000 erasektori inimest tööta, kuid avalikus sektoris pole koondamisi toimunud," rääkis ta.
"Kreeka jaoks on üksinda kriisist väljatulek võimatu, kuna me oleme üle laenanud riik. Riigivõlg on 360 miljardit eurot ja see võib ulatuda 400 miljardi euroni aasta lõpuks. Kreeka ei suuda selle suure riigivõla teenindamisega üksinda hakkama saada ja tal on vaja eurotsooni eurooplaste abi," rääkis Dalamagas.
