Lihafoorumil oli arutelu keskmes lihatoodete kvaliteet ja tarbijate teadlikkus, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Foorumil osalejad tõdesid, et sel sügisel on lihatoodetest palju juttu olnud. Neile teeb muret teema vastuoluline kajastamine, mis viitab vajadusele paremini selgitada lihatoodetes kasutatava tooraine ja lisaainete teemat avalikkusele ning tarbijatele.

Sõrmus selgitas, et Eestis on sadakond tunnustatud lihatöötlemisettevõtet, kelle toodete portfell on väga mitmekesine ning sarnaste nimetustega tooted valmivad erinevate retseptide järgi. Poelettidelt leiab nii odavaid kui kallimaid tooteid.

Kuigi kõik Eesti lihatooted on valmistatud väga rangeid toiduohutuse nõudeid järgides ning neid süües pole tarbijatel põhjust muretsemiseks, kehtib kõikide toodete puhul otsene seos toote hinna ja kvaliteedi vahel, ütles Sõrmus.

Madal ostujõud viib odavama tooraineni

Kuna Eesti tarbijate ostujõud on madal, siis ei saa ka lihatööstused tootearenduses seda fakti eirata. Nii on poelettidel ka kõhnema rahakotiga tarbijate vajaduste rahuldamiseks olemas tooted, mille valmistamiseks on kasutatud odavamat toorainet.

Majanduse elavnemisele vaatamata püsisivad elanikkonna sissetulekud madalad, mis ilmselgelt sunnivad tarbijaid hoolikalt jälgima tehtavaid kulutusi.

Üheks võimaluseks vorstide ja teiste lihatoodete hinna alandamiseks on lihamassi kasutamine. Mitmetele foorumil esinenud lihatööstuste esindajatele teeb muret, et tarbijad ei tee piisavat vahet liha ja lihamassi vahel.

Lihamassi lisatakse eelkõige vorstidele ja pihvidele

Lihamass on ühtlane värske liha mass, mis saadakse luudele kinnitunud lihas- jt pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil. Eesti lihatööstused kasutavad põhiliselt kanalihamassi, seda lisatakse eelkõige vorstidele ja pihvidele.

Suurema selguse saavutamiseks poeriiulil on ühe variandina välja pakutud lihatoodete klassifitseerimist, mis vajab foorumil osalenud tootjate hinnangul põhjalikku kaalumist.

Klassifitseerimise võimalusi on palju ning sellisel turu korrastamisel tuleb silmas pidada, et teadliku ostuotsuse tegemine muutuks tarbijatele lihtsamaks, kuid välistatud pole ka vastupidine tulemus.

Klassifitseerimise võimalikul juurutamisel on vaja arvestatavat ressurssi tarbijate teavitamiseks, et levima ei hakkaks väärarusaamad.

Lihatoodete klassifitseerimist on praktiseeritud näiteks Soomes, Leedus ja Saksamaa osades liidumaades.

Segadust tekitavad lisaained

Lihafoorumil räägiti ka E-aineteta lihatoodete tootmisest. Toiduainetes kasutatavad lisaained (nn E-ained) on samuti palju segadust tekitanud. Ka selles osas on vaja tõsta tarbijate teadlikkust, et valimatult ei tembeldataks kõiki lisaaineid tervist kahjustavaks.

Seejuures tunnustasid tootjad Eesti Toiduliidu hiljuti alanud e-ainete teavituskampaaniat, mis usutavasti aitab teemat kainelt analüüsida ja selgitada.

Foorumil tõstatatud teemade analüüsimiseks kutsub Põllumajandus-Kaubanduskoda lähiajal kokku tootjate ümarlaua, et otsida võimalusi lihaturu korrastamiseks ja probleemide konstruktiivseks arutamiseks.

Mullu tarbiti Eestis keskmiselt 70,1 kilogrammi liha ja lihatooteid ühe elaniku kohta. Tarbimine on aastaga vähenenud 3,3 kilogrammi võrra.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid