Töötus kõrgharidusega inimeste hulgas suureneb

Käesoleva aasta II kvartali töötuse määra kergitas noorte töötuse kasv. 15-24 aastaste töötuse määr tõusis 24,2%.

Äripäeva hinnangul näitab noorte kõrge tööpuudus seda, et me kasutame maksumaksja raha halvasti. Me kulutame raha noorte koolitamiseks, kuid viiendik nendest noortest ei leia pärast kooli lõppu tööd. Lähiaastatel probleem veelgi süveneb ja töötus hakkab suurenema kõrgharidusega noorte hulgas.

Haridussüsteem on kõrghariduse poole tugevalt kreenis. Liiaga palju noori läheb kõrgkooli. Pärast kõrgkooli lõpetamist ei ole neil vajalikku rakendust ja nii minnaksegi ametitesse, kus kõrghariduse omamine pole esmatähtis.

TTÜ õppejõu ja EMT personalijuhi Milvi Teppi sõnul on Eesti majandusareng praegu staadiumis, kus on suurem nõudlus just lihtsamatele ametikohtadele sobivate inimeste järele ja kus kõrgharidus pole sugugi alati eelis (vt eilset Postimeest).

Tartu ülikooli õppejõud Raul Eamets kirjutas Postimehes, et kui 1994. a oli kõrgharidust (k.a kutsekõrgharidus) omandamas 25 000 noort, siis 2001. a juba 60 000 ning tänaseks veelgi rohkem. “Kas meil on vaja nii palju kõrgharidusega noori, on iseküsimus. Küll aga võib pikemas perspektiivis prognoosida kõrgharidusega noorte töötuse kasvu, seda just teatud erialade lõikes,” väidab Eamets.

Aga, kas see on halb, et meil läheb nii palju noori kõrgkooli? Mida rohkematele noortele võimaldab riik kõrghariduse omandamist seda parem, see tõstab üldist haridustaset riigis. Seda seisukohta võiks toetada, kui noor maksaks ise hariduse omandamise kinni. Kuna see nii ei ole, siis on õigus riigilt nõuda oma ressursside efektiivsemat kasutamist. Me ei saa lubada endale seda, et noor inimene õpib riigi kulul juristiks ja pärast ülikooli lõpetamist rahuldub sekretäritööga.

Võibolla on probleem ettevõtjates, kes esitavad noortele põhjendamatult kõrgeid nõudmisi. TTÜ professor Kaarel Kilvits on iseloomustanud haridussüsteemi kritiseerivaid ettevõtjaid järgmiselt: “Tööandjate seisukohtadest kumab läbi rahulolematus selle üle, et riik ei valmista omal kulul piisavalt ette kuulekaid, vähenõudlikke ja ametiühingutesse mittekuuluvaid oskustöölisi, kes oleksid valmis kahtlase tulevikuga ettevõtetes halbades töötingimustes madala palga eest rügama.”

Kõrge töötuse määr noorte hulgas on Eametsa kinnitusel iseloomulik paljudele riikidele. Noori ei võeta tööle, sest nende teadmised ja oskused vajavad alles väljaarendamist.

Mis aga aitaks Eestis noorte hulgas tööpuudust vähendada? Levinud loosung on kutseharidussüsteemi reformimine. Riik võib väga palju raha kulutada kutsekoolide kaasajastamisele, aga noored lähevad ikkagi ülikooli, sest kutsehariduse maine on madal. Üks võimalus on vähendada riigipoolset koolitustellimust kõrgkoolidele.

Kindlasti on abi kõrghariduse tasuliseks muutmisest. Tasulise kõrghariduse korral ei ole eesmärk iga hinna eest kõrgkooli sisse saada, vaid eesmärgiks saab hariduse omandamine, mis aitab tulevikus tööturul läbi lüüa.