"Täna on seis selline, et mje oleme andnud põhimõtteliselt nõusoleku tõsta alampalka 290 euroni ehk siis 4,4 protsenti. Ja ametiühingud kaaluvad seda ettepanekut neljapäeval," ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis teisipäevasel palgauuringu tutvustusel, lisades, et kõrgemat tõusu tööandjad pakkuda ei saa.

Ametiühingute algne ettepanek oli tõsta alampalka 17 protsendi võrra 325,28 euroni. Tänavu algasid läbirääkimised alampalga üle 15. juunil.

"Kuidas me seda oleme täna enda jaoks selgitanud, et tõesti pole alampalka viimased kolm aastat tõstetud. Ametiühingud on tegelikult siin tulnud meile vastu, nad ei ole teemat teravaks ajanud. Samuti on tõusnud hinnad ja on täiesti põhjendatud, et tõusevad ka palgad selle tulemusena. Lisaks on ka tõusnud pensionid ja tõusevad jätkuvalt," põhjendas tööandjate juht.

Ametiühingute juht Harri Taliga on säärase tõusuga nõus.

„Meie algne ettepanek oli leppida kokku 300 eurost suuremas numbris, kuid esmatähtis on pääseda nii-öelda kännu tagant liikuma, taaselustada kokkulepete protsess,” märkis Taliga pressiteate vahendusel. „Parimalgi tahtmisel pole kriisi tagajärgi võimalik ületada ühe aastaga, aga kui majanduses tagasilööki ei tule, saab järgmisel aastal juba suuremaid eesmärke seada.“

Tema sõnul on täna probleemiks, et kui pensionid kasvavad kõrgemaks kui palgad, siis aktiivsus tööturul väheneb.

Kriis märkis, et nõrk sisetarbimine avaldab mõju rahvusvahelises konkurentsis olevatele palkadele.

"Kuna majandust veab eksport, siis eksportivate ettevõtete palgad kujundavad täna palgatõusu," rääkis Kriis.

Ta ennustas ekspordikasvu aeglustumist meie peamistesse ekspordimaadesse, kaasa arvatud Venemaale ja Ukrainasse.

Eestis teeb teda murelikuks eelarvepoliitika ja valitsuse tegevus.

"See on avaldunud suuremas tülis, mis meil on töötukassas ja haigekassas, kus siis täna on võetud suhteliselt selge kurss kontratsükliliselt reservide kogumise poliitikalt üle jooksvale finantseerimisele. Nende organisatsioonide seni kogutud likviidsed reservid lähevad riigikassase üle sisuliselt tähendab see seda, et nende arvelt hakatakse katma puudujääki," kõneles Kriis.

Ta märkis ka, et töötuskindlustusmakse raha ei korjata töötuskindlustuse maksmiseks, vaid muude kulude tarbeks.

Miinimumpalk on olnud 278,02 eurot alates aastast 2008.