Taliga: alampalga kokkulepe on samm edasi
"Esiteks, teha pärast mitmeaastast paigalpüsimist samm edasi ja sõlmida järgmine kokkulepe. Sest Eesti ühiskonnas napib kokkuleppe-kultuuri, ning selles valdkonnas on ametiühingutel ja tööandjatel alati olnud omamoodi juhtroll. Teiseks, elu kallineb kõigi jaoks ning kindlasti on vaja hakata taastama ka alampalga ostujõudu. Keegi võib ju väita, et tõus on ebapiisav, aga alampalga jätmine senisele tasemele ei paranda küll kuidagi nende inimeste olukorda, kes on sunnitud töötama alampalga eest. Kolmandaks, mida rohkem on meil kollektiivseid palgaleppeid ettevõtetes ja majandusharudes, seda paremaks muutuvad kõigi töötajate palgatingimused ning seda lihtsam on edasi minna ka alampalga kokkulepetega," rääkis ta.
Liit toetab tema sõnul põhimõtet, et alampalk peaks moodustama vähemalt 60 protsenti Eesti keskmisest palgast või poole mediaanpalgast. Samas peaksid eestlased ka ise palka juurde küsima.
"Kindlasti kasvavad palgad ja muutuvad motiveerivamaks siis, kui inimesed ise oma palgatõusu taotlevad – see aga nõuab aktiivsust ja pealehakkamist. Ega siis Eestiga võrreldes mitu korda kõrgemad palgad Põhjamaades pole lihtsalt taevane and või sealsete tööandjate lahkus – seal on töötajad aastakümneid seisnud selle eest, et nende tööd väärtustataks. Pidanud selleks kollektiivläbirääkimisi ja vajadusel ka streikinud," kõneles Taliga.
Palgapoliitika omakorda peaks olema selge ja motiveeriv ning väärtustama kvaliteetset tööd.
Palku aitaks kõrgemaks muuta ka kõrgema lisandväärtuse pakkumine.
"Esiteks, mida rohkem loovad ettevõtted lisandväärtust, seda suurem on kasum ja seda kõrgemat palka on võimalik maksta. Kõik see omakorda eeldab iga ettevõtte liikumist kõrgemale positsioonile väärtuste loomise ahelas – see ongi suurim väljakutse majandusele tervikuna, sest nõuab investeeringuid, tehnoloogilist arengut, uut taset teadus- ja rakendusuuringutes, haridussüsteemis jne." märkis ametiühingute juht.
