"Kui õnnestub ka tõendada lepingu olemasolu ning asjaolu, et raha on üle antud, on kindlasti palju raskem tõendada seda, millistes maakleriteenuse nüanssides pooled täpselt kokku leppisid ning milline on see "halb teenus", millega klient rahul ei ole ning mille eest ta maaklerilt kompensatsiooni soovib saada," kinnitab jurist.

"Sellisel juhul saab lähtuda vaid võlaõigusseaduse 37. peatükis maaklerilepingu kohta sätestatust, mis aga kindlasti ei reguleeri pooltevahelist suhet nii selgelt, nagu seda eeldatavasti teeb kirjalik maaklerileping," lisas Tšetõrkin

Juristi hinnangul aga ei või maakler näiteks võlaõigusseaduse paragrahv 660 kohaselt teha käsundiandjale ettepanekut sõlmida leping isikuga, kelle kohta ta teab või peab teadma asjaolusid, mis annavad mõistliku aluse kahelda selles, et see isik täidab lepingust tulenevad kohustused kohaselt.

"Kui maakler on selles osas eksinud, on isikul õigus nõuda maaklerilt kahju hüvitamist ka juhul, kui sõlmitud leping ei ole kirjalik," kinnitab jurist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid