Politsei: euro valeraha hulk Eestis on äärmiselt väike
Politsei pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles Delfi Majandusele, et võrreldes teiste euroala riikidega on valeraha esinemissagedus ja sellega seotud probleem Eestis äärmiselt väike. "Sellegipoolest käsitleb politsei kõiki valeraha juhtumeid tähelepanelikult ning teeb selles osas vajadusel koostööd ka oma rahvusvaheliste partneritega," sõnas Kuusk.
Kas euro on toonud kaasa endaga valeraha liikumise, avastamise või kasutamise suurenemise või vähenemise?
Võrreldes teiste euroala riikidega on valeraha esinemissagedus ja sellega seotud probleem Eestis äärmiselt väike. Sellegipoolest käsitleb politsei kõiki valeraha juhtumeid tähelepanelikult ning teeb selles osas vajadusel koostööd ka oma rahvusvaheliste partneritega. Euro kasutuselevõtmine pole valeraha levikut Eestis hoogustanud.
Tõsi küll, võrreldes krooniga on võimalus võltsitud euro kupüüriga või mündiga petta saada loomulikult suurem, sest sularaha käive on oluliselt suurem ning kurjategijaid, kes püüavad raha võltsida on märgatavalt rohkem. Samas on petta saamise võimalus oluliselt väiksem kui eelistada sularahata arveldusviise - kaardimakse, internetipank jne. Samuti tuleks inimestel ennast raha turvaelementidega kurssi viia. Hoolimata sellest, et paljud võltsingud on hea kvaliteediga, annab peamiste turvaelementide tundmine võimaluse ennast paremini kaitsta. Hoolikamad kaupmehed on soetanud kupüüride ehtsust kontrollivad skannerid. Nimetatud asjaolud on olulisel määral kahandanud võimalikke ohte seoses valeraha käitlemisega.
Enamusel juhtudel ilmnevad kupüüri või mündi võltsimistunnused alles sularahakäitluse ettevõttes või pangas. Reeglina on need toodud n-ö üldise massi sees Eestit külastavate isikute poolt. Ühtegi valeraha Eestis valmistamise juhtumit tuvastatud ei ole.
Millised olid eurorahaga seotud suurimad probleemid politseile?
Euro kasutusele võtmisega politseil käesoleval ajal märkimisväärseid probleeme ei ole esinenud. Raha turvalisele kasutusele võtmisele eelnes ka küllaltki mahukas planeerimis- ja ettevalmistustöö, et viia n-ö halbade üllatuste risk miinimumini. Halbu üllatusi ei esinenud.
Põhimõtteliselt ainsaks märgatavaks probleemiks ongi olnud võltsitud eurod, kuid selliste kuritegude suurusjärk on väike.
Kas muutus ka pettuste ja rahapesu olemus, kui ravaääring on 15 korda teine?
Pettuste olemus jääb ikka samaks, olenemata sellest, mis vääringuga on tegemist. Võib-olla inimestel endal oli euro kasutuselvõtu alguses raskusi pideva kroonilt eurole ümberarvutamise ja ümberharjumisega.
Mida ootate uuelt aastalt seoses eurorahaga?
Loodame, et inimesed järgivad meie antud soovitusi, nii väheneb ka risk valeraha tõttu kahju kannatada:
Soovitame inimestel eurokupüüridega tutvuda, teha endale näiteks selgeks, millised on eurode turvaelemendid ja kuidas neid ära tunda. Euro turvaelemendid on ära toodud näiteks Euroopa Keskpanga koduleheküljel ning ka erinevates brošüürides, mida enne rahavahetust inimestele jagati.
Alati tasuks mõelda selle peale, kust te sularaha saate või kelle käest vastu võtate. Näiteks sularahaautomaadist või pangakontorist raha võttes võite olla kindlad, et allikas on usaldusväärne. Samas tänavakaubanduses on kindlasti suurem oht valeraha saamiseks. Kui teil tekib raha ehtsuse osas kahtlusi, siis võrrelge võimalusel kahtlustäratavat kupüüri sellise rahatähega, mille autentsuses te kindel olete. Kindlasti tasuks eriti suuremate nimiväärtusega kupüüride puhul eriti tähelepanelikult kontrollida nende ehtsust.
Toon ära mõned soovitused sularahaga arveldamisel:
* enne sularahaga arveldamist veendu raha ehtsuses;
* kui tekib kahtlus, et teenuse või kauba eest pakutav raha on võltsitud, siis võimalusel kontrolli raha ehtsust pangas, sellise võimaluse puudumisel keeldu tehingust;
* vältida suuremaid sularahatehinguid tavapärasest vähem usaldusväärsetes kohtades, näiteks oma vara müümine ajalehekuulutuste kaudu, turgudel, tehingud juhututtavatega jne
* vaheta valuutat usaldusväärses kohas
