Nimelt tuli Ciolos sügisel välja ettepanekutega Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika reformimiseks. Ettepanekute seas oli ka mõte siduda 30 protsenti otsetoetustest keskkonna säästmise nõuetega, mille kohta kasutatakse inglisekeelset sõna greening, mida võiks eesti keelde tõlkida kui "rohestamist". Esitatud nõuete seas on ka nõue jätta seitse protsenti maast sööti, et jätta metsikule loodusele natuke rohkem ruumi. Just nõue jätta seitse protsenti maast kasutamata ajas põllumehed ja nende toetajad Berliinis eelmisel nädalal toimunud hiiglaslikul põllumajandusmessil Grüne Woche siirasse raevu.

Schindleri arvamus peegeldas keskmise messile tulnud Saksa põllumehe mõtteid. Messi avamisel pälvisid kohaletulnud põllumeeste suurima aplausi just kõnede need osad, kus toetati põllumeeste õigust väärikale sissetulekule ning leiti, et maa on mõeldud põllu harimiseks. Saksa Põllumeeste Liidu juht Gerd Sonnleitner kritiseeris teravalt ka põllumaa kadumist elamuarenduse, teede ja muu taolise alla. "Betoonil leib ei kasva," raius Sonnleitner oma kõnes. Saksamaal kaob iga päev arenduste alla 90 hektarit põllumaad, mistõttu Põllumeeste Liit kogub internetis allkirju selle peatamiseks.

Seetõttu ei tasu ka imestada, et Saksa põllumajandusminister Ilse Aigner polnud kuigi vaimustatud mõttest, et toetuste saamiseks peab iga Saksa põllumees oma maast seitse protsenti sööti jätma, viidates ka Sonnleitneri eelnevale jutule niikuinii kaduma minevast põllumaast. "Nüüd tuleb veel Euroopa Komisjon välja ettepanekuga jätta tulevikus seitse protsenti maast sööti." Aigner vaatas kurjalt samas saalis istuvat Ciolost. "Seetõttu lausun ma: tugevam greening Euroopas - jah. Aga hinnaliste maalappide sööti jätmine ei sobi kokku maailma toitmise väljakutsega," teatas Aigner.

Ainus inimene, kes kiitis seitsme protsendi sööti jätmise kava, oli Maailma Looduse Fondi Saksamaa haru põllumajanduse ekspert Matthias Meissner. Tema hinnangul on see ettepanek Ciolose reformiprogrammi üks väheseid mõistlikke mõtteid.