"Gaasivarustuskindluses on küsimused pigem Eestist väljaspool. Kuidas lahendatakse Poola ja Leedu vaheline ühendus ning kas me hakkaksime saama gaasi lisaks Gazpromile ka lõunapoolt. Lisaks on tuleb Gazpromi lepingu lõppemisel uuesti läbirääkida hinnad ja tingimused. Lisaks on küsimus üleval kuhu riiki ehitatakse LNG terminal ehk gaasivaadid piirkonna gaasiturvalisuse tagamiseks, kas Lätti, Eestisse või Soome," sõnas Veskimägi.

Hetkel on Eestis torudes umbes 3 päeva jagu gaasi, samal ajal kui enam kui pool majapidamistest ja suurtest majadest kasutab toasooja tootmiseks just gaasi.

Gaasitaristu ehk torude eraldamine on aga oluline esimene samm suuremateks arenguteks gaasiturul. Veskimägi lisas, et gaasitorude eraldamine sarnaselt elektrijuhtmetele eraldi ettevõtesse annab kindluse investeeringuteks ning võimaluse suuremaks turvalisuseks gaasituruavanemisel.

Elektriturul on asjalood aga kindlamad. numbrid räägivad enda eest - Eesti eksportis eelmisel aastal tervelt 40 protsenti oma toodangust. Samal ajal kui Läti elektribilanss oli 20 ja Leedu energiabilanss 60 protsendiga miinuses.

"Elektrikaubandus peab meil säilima samadel alustel nii Soome, Venemaa kui ka teiste Balti riikidega. Järgmisel aastal, kui turg avaneb ja mängutulevad ka teised pakkujad, pean Eesti Energia lihtsalt veelgi rohkem müüma oma energiat välismaale," sõnas Veskimägi.