Järgneb Marek Reinaasi kirjutis:

Teate küll neid kujutluspilte: mehed on direktorid, naised on sekretärid. Autoluksepp peab kindlasti olema mees ning õmblejaks, lapsehoidjaks või kokaks võiks olla “hakkaja naisterahvas.”

Kui noor naine saabub olulisele koosolekule, asub keegi talle tingimata kohvitellimust esitama. Nii rääkides naljakas, aga tegelikult on meie igapäev täis mõttetuid eelarvamusi, mis suruvad mehe juhivastutusse ja saadavad naise tasse loputama või peenemat näputööd tegema.

Võrdõiguslikkus on ühiskonna toimimise põhimõte, mille järgi peaksid nii naistel kui meestel olema võrdsed võimalused enda teostamisel. Seda ka tööelus. Eelarvamused, millised tööd on mõeldud naistele või meestele, on pärit meie kultuuritaustast ja ajaloost ning väsimatult kultiveerib haridussüsteem ja pahatihti ka perekond selliseid stereotüüpe juurde. Paraku lisab oma mitte väikese panuse ka meedia ning reklaam.

Riik üritab seaduste abil võrdõiguslikkuse põhimõtet ühiskondlikuks normiks seada. Sealt tuleb ka tööturul mitte diskrimineerimise põhimõte, millest lähtuvalt ei tohi reeglina töökuulutustes seada vakantsile kandideerimise kriteeriumiks inimese sugu. Eks vanemad olijad mäletavad mõnekümne aasta vanuseid töökuulutusi, mis andsid teada et “julge naisterahvas leiab töö sekretärina” või “asjalik meesterahvas on teretulnud müügiesindajaks”. Tänapäeva maailmas on loomulik, et tööd teevad inimese oskused, iseloom ja kogemused, juhiabiks saamine ei eelda pikka säärt ning parimad müügimehed võivad olla naised.