Mõne aasta eest kuulutasid lennundusasjatundjad üksteise võidu, et mõne aasta jooksul võivad sagedased reisijad unustada lennusaatjate tüütu meeldetuletuse „Lülitage palun kõik oma elektroonilised seadmed välja!” ja selle, et mobiiltelefonide kasutamine on keelatud kogu lennu vältel. Veelgi enam, ennustati mitte pelgalt mobiiltelefonide kasutamise keelu kadumist, vaid ka traadita interneti laienemist kõigile lennureisidele. Kuid praeguseks, pärast esialgseid hurraahüüdeid, on esialgne optimism pisut lahtunud. Tõsi, Ühendriikides ja üleatlandilistel lendudel on juba teatud ulatuses võimalik internetti kasutada. Ent see on tihtipeale liiga kallis ja teisalt aeglane. Kuid vähemasti Euroopas tuleb lennureisijatel veel oodata, kuni saab südamerahus pardal internetti kasutada – üksnes Norra lennufirma Norwegian pakub meie maailmajaos osas oma lennukites võimalust internetti kasutada (ja seda esialgu tasuta). Põhiprobleem, miks lennufirmad Euroopas praegu USA-s enim levinud platvormil, firma Go-Go poolt koostöös mobiilivõrkudega pakutavat maa-õhk-tüüpi 3G-laadset internetti ei paku, on kiirus ja hind. Nii on Ühendriikides selle tehnoloogia hind suurusjärgus paar dollarit 15 minuti eest kuni 15 dollarit kogu lennu ulatuses (reedese vahetuskursi järgi sai ühe euro eest 1,31 dollarit). Seetõttu pole Go-Go Euroopas kanda kinnitada suutnud ja siin maailmajaos otsitakse teisi võimalikke lahendusi.