"Kohe hakatakse rääkima sellisest asjast nagu moraalne risk, kus erainstitutsioone sisuliselt aidatakse välja riigi rahaga, mis iseenesest ühel hetkel seab selgelt küsimärgi alla selle, mismoodi need institutsioonid toimivad ning milline on nende usaldusväärsus," ütles Koppel täna riigikogu EL asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil.

"Teine fakt veel selle juures on see, et kogu seda süsteemi tahetakse püsti hoida senises kontekstis, et nendel riikidel tulevikus, kes praegu on probleemsed, oleks võimalik turgudelt raha võtta ja seda omaenda või kellegi teise äranägemise järgi kasutada."

Koppeli sõnul on Kreeka pankrot "kole asi" seepärast, et kui tekib likviidsuskriis ja pangad ei ole nõus omavahel raha liigutama, siis sisuliselt võib juhtuda, et mingisugused osad maailmamajandusest lähevad "jäässe" nagu näiteks aastal 2008. "Toon ühe näite. 2008 aastal, pärast Lehmani (USA finantsettevõte Lehman Brothers - R.V) pankrotti globaalne kaubavahetus suhteliselt lühikese ajaga, kuudega, langes 20 protsenti," rääkis Koppel.

Eksperdi sõnul võib see likviidsuskriis oma kõige halvemas väljendusvormis tähendab seda, et ühel hetkel finantsinstitutsioonide seinast enam raha ei tule ja paari nädala pärast pole poes enam piima.