Parts presidendi aastapäevakõnest: kes elektrivõrguga liitumist rahastama peaks? Tarbija?
Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne osa, kus ta puudutas Eesti Energia kõrgeid liitumistasusid, oli suunatud majandusministri Juhan Partsi arvates pigem Eesti rahvale, kui energia firmale. President juhtis Partsi arvates tähelepanu vajadusele töötada rohkem regioonide ettevõtluse arenduse kallal. Parts arvas, et president kutsus üles tervemõistuslikkusele nii riigi majandamisel kui ka ettevõtluse arendamisel.
Eestis kehtivad reeglid elektrivõrkudega liitumisel. Kuna Eesti Energia on monopol, siis need reeglid ja põhitingimused on kirjas elektrituru seaduses.
Seaduse järgi öeldakse, et elektri tarbija, kes tahab liituda võrguga ja tahab saada elektrienergiat, omab selleks õigust ja talle määratakse liitumispunkt, kus on võimalik võrguga ühenduda.
Seaduse kehtib reegel, et kulud eksisteeriva elektrivõrguga ühendumiseks tasub liituja. See on üldine põhimõte, mis suures plaanis kehtib igal pool Euroopas.
Miks see niimoodi on? Liitumistasu võrdub võrguettevõtte poolt tehtud kulutustega, mis tekivad liitumisel. Need kulud, kui liitujal, olgu selleks siis eraisik või ettevõte, on ainult reaalselt tehtavad kulud selleks, et see liitumine saaks toimuda. Nende tulude õigsust kontrollib liituja soovil konkurentsiamet. Aastas tehakse ametile sääraseid päringuid küll vaid kaks kuni neli, seega ei kaevata just väga palju.
Neilt kuludelt, mida tehakse liitumiseks, ei ole võrgu ettevõttel õigus võtta mitte ühtegi senti kasumit.
President ütleb, et liitumistasud on liiga suured ja takistavad ettevõtlust, kuid kes seda rahastama peaks? On kaks võimalust, kuidas seda rahastada.
Esimene võimalus – muuta täna Eestis kehtivaid seadusi ja hakata liitumisekulusid katma kõikide tarbijate taskust. Selle tulemusel kasvaks elektri hind kõigil. Kujutame ette, et ma elan Ruhnu saarel ja tahaksin endale ühist elektriühendust. Kuna aga ma oleks ainuke tarbija, siis peaksid kõik Eesti tarbijad selle mulle kinni maksma. Kuid kas selline põhimõte oleks õiglane? Ma ei usu, et president aastapäeva kõnes kutsus üles tõstma elektri hinda!
Teine alternatiiv on, et katame need kulud riigieelarvest. Hakkame riigi eelarvest jagama toetusi, kui elektrivõrguga liitumise tasu ettevõtjale või eraisikule on liiga kõrge. Liitujale olgu see tasuta, aga kulud katame eelarvest.
Me oleme seda varem teinud eraisikute puhul, makstes toestust eraisikutele, kellel polnud elektrienergiaga liitumist juba aastakümneid. 2008 aastal tegime sellise programmi, kust inimestel oli võimalik saada teatud summa ulatuses liitumistasude kompenseerimist.
Nüüd, kui president teeb ettepaneku, et näiteks ettevõtjatele, kes tahavad mingil põhjusel oma tootmist püsti panna ja neil on suured liitumistasud, tuleks hakata riigieelarvest toetusi maksma, siis ma kahtlen, et see võimalik on.
Kas see on mõistlik, et me hakkame riigieelarvest neid ka veel toetama! Me teame, et meil on soov riigi eelarvest tõsta õpetajate palka, sotsiaaltoetusi tahame ka tõsta, lisaks pensione oleks samuti vaja tõsta ning nüüd me hakkame veel ka toetama tasuta liitumist ettevõtetele, ei kõla reaalselt.
Mida president siis silmas pidas? Ma arvan, et president kutsus üles tervemõistuslikkusele nii riigi majandamisel kui ka ettevõtluse arendamisel. See ongi see, mille kallal me püüame tööd teha.
Me toetame tööstusparkide rajamist 17 erinevas kohas, et ettevõtjad koonduksid ühte piirkonda ja seega ka infrastruktuurikulud on optimeeritumad ja ettevõtja jaoks ka võibolla väiksemad. Arendada välja piirkondades terviklikke tööstusparke. Selle tulemusel ka kulud vähenevad ja ettevõtja peavad vähem investeerima infrastruktuur.
