Liit: soojusenergia kulu kortermajades erineb kümnekordselt

Kolmandat aastat viis Korteriühistute liit (EKÜL) jaanuaris läbi üle-eestilise küttekulude uuringu kaugküttega kortermajades. Uuringust selgus, et soojatootjate hinnad erinevad üle kahe korra, kuid energiakulu kortermajades koguni kümnekordselt.

"Soojusenergia kulu ühe ruutmeetri kütmiseks kortermajades erineb
aga koguni kümnekordselt. Madalaim oli kulu Tallinnas Sikupilli linnaosas
ja kalleim Harjumaal, Viimsi vallas, see tähendab kõikumist 10 KWh kuni
110 KWh.

Rahaliselt väjlendatuna on korteri kütmise madalaim hind 70 senti ja kalleim 8,5 eurot ruutmeetri kohta. Antud hinda ei saa aga võrdluseks võtta, sest piirkonniti on soojatootjate hinnad väga erinevad," ütles Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva liidu teates.

Uuringu käigus koguti Jõgeva sõnul teavet ka majade ehitusaasta,
konstruktsiooni materjali ja seisukorra kohta.

"Majade seisukorra puhul uurisime, kas maja on täielikult renoveeritud, osaliselt korda tehtud või renoveerimata. Osalise renoveerimise puhul soovisime teada teostatud tööde loetelu.

Küttesüsteemi puhul küsisime, kas tegemist on tegemist ühe- või
kahetoru süsteemiga ning tahtsime teada küttekulude jaotamise korda -
kas paigaldatud on individuaalsed küttekulujaoturid," sõnas Jõgeva.

Vähetähtis pole tema sõnul ka köetava ruumi kõrgus ja eraldi
arvestatava tarbevee tsirkulatsiooni tasu arvestamine.

"Uuringu kohaselt on parimad tulemused on nendes kortermajades, kus on
teostatud kompleksne renoveerimine ning küttekulude jaotamine toimub
individuaalsete küttekulujaoturitega," rääkis ta.

"Osalise renoveerimise ja renoveerimata majade tulemuste vahed on minimaalsed."

Tulemustest selgub Jõgeva sõnul veel, et keskmiselt tuleb Eestis
tarbevee kuupmeetri soojendamise eest välja käia 4,2 eurot ja soojavee
tsirkulatsioon vannitoas, mis võimaldab koheselt, peale soojaveekraani
avamist, tarbida sooja vett, läheb tarbijale püsitasuna maksma 6,3 eurot
kuus.