Vitsur: streigi otsest kahjulikku mõju meie SKT-le ei paista eriti kuskilt
Arengufondi ekspert Heido Vitsuri hinnangul tuleks streigi puhul esiteks eristada vahetuid ja kaudseid kulusid ning teiseks hinnata streigi mõju Eesti ühiskonna arengule. "Tõsi, nende kulutuste ja mõjutuste hindamine on äärmiselt keeruline ja subjektiivne. Samas streigi otsest kahjulikku mõju meie SKTle ei paista eriti kuskilt ja ka kaudsed mõjud ei saa kujuneda kuigi suureks," sõnas Vitsur.
"Võtame näiteks õpetajate streigi. Rahaliselt on see ju riigile hoopis selge kokkuhoid - streigitud päevade eest palka ei maksta ja kuid programme streigi pärast ei kärbita. Ning need, kes tahavad õppida, õpivad järele ja kes ei taha, ei õpiks niikuinii," sõnas Vitsur.
"Võtame ühistranspordi - seal on sama lugu - iga streigi tund hoiab kulusid ühistranspordile kokku, sest piletitulu ei kata sõidukulusid rohkem kui 30%. Edasi, sellises olukorras tuleb inimestel rohkem isiklikku transporti kasutada. Riigile on see kasuks, sest kütusemüügist laekub seetõttu tavalisest enam aktsiise ja käibemaksu. Ma ei usu, et ühistranspordi streik mõne olulise ettevõtte tööd kuigi palju häiriks, nii et sellest meie majandusele erilist kahju ei tohiks tulla. Kuid mingi kahju võib siin loomulikult tekkida, kuid selle suurust ja kohta ma ei oska küll hinnata," kommenteeris ekspert.
"Seega on nende kahe streigi osas otsesteks kaotajateks, kas streikivad õpetajad või inimesed, kes ei saa streigi ajal kasutada ühistransporti. Seega otsest kahjulikku mõju meie SKTle ei paista eriti kuskilt ja ka kaudsed mõjud ei saa kujuneda kuigi suureks," mainis Vitsur.
"Streigi tähendus on hoopis mujal - tema võimalikus mõjus meie ühiskonna arengule, pretsedendi loomises. Siin on asi mitmetähenduslikum ja eristada tuleks nii sotsiaalpoliitilist kui ka majanduslikku aspekti. Paraku ei ole ka siin vastused ühesed. Võtame näites õpetajate palga küsimuse. Lühiajalises perspektiivis on õpetajate palga senisest kiirem ja suurem kasv loomulikult probleem ja kulu, kuid pikaajalises perspektiivis võib see siiski osutuda selgeks kasuks. Haridusse (mitte aga hardusasutuste betooni, nagu meil kombeks) raha investeerimine olevat kõige tõhusam investeerimisviis. Ning kui me tõepoolest tahame hakata liikuma teadmuspõhisema Eesti suunas, siis tuleb meil õpetajatesse senisest tunduvalt enam investeerida," lisas Arengufondi ekspert.
"Lisaks võib loota, et see streik aitab äratada tervet rida tegelasi nende senisest iseenesega rahulolu nautimisest ja võib seeläbi aidata samuti kaasa Eesti arengule," kinnitas Vitsur.
