INTERVJUU: Raivo Vare: taas on karmistatud Eesti kaudu liikuvate transiidivoogude "reguleerimist"
Arengufondi nõukogu esimees ja ärimees Raivo Vare ütles Delfi Majandusele, et Vladimir Putini valimisega Vene Föderatsiooni järgmiseks presidendiks saamine ehk kohe kaubandussanktsioone esile ei too, kuid juba on tunda, et taas on karmistatud Eesti kaudu liikuvate transiidivoogude "reguleerimine" nii vagunite etteandmise plaanide piiramise kui ka autodega piiriületuse aeglustamise näol.
Kuidas mõjutab Putini valimine presidendiks Venemaa WTO püüdlusi ning kuidas mõjutab see valik Eesti ettevõtjaid Venemaal ja ettevõtlust Venemaa suunal üldiselt?
WTO kohta on Vladimir Vladimirovitš Putin öelnud ühes oma programmartiklitest, mida tema nimel avaldati seitsmes erinevas juhtivas ajalehes, et WTOd on vaja, kuigi vahepeal olevat talle tundunud, et jätaks asja sinnapaika ja saadaks selle WTO kuradile.
Samas WTO negatiivseid mõjusid mitmetele Vene majanduse harudele lubas tasakaalustada mingite täiendavate meetmetega ja rahadega, millist tegevust on ka alustatud, kui äsja teatas Vene valitsus, et teatud WTO-st enam mõjutatud harudes rakendatakase valitsusepoolseid toetusmeetmeid täiendavalt, sealhulgas riigihangetel. Seega WTO-ga minnakse edasi, aga nagu ma olen öelnud ennegi, WTO vaid kergendab välismaalastele protseduurilist asjaajamist, aga ei välista vajadusel rakendatavaid toetusmeetmeid või keelde.
Venemaal on ka WTO raames jätkuvalt kõige võimsamaks relvaks, mis isegi välisministeeriumist kõvem, peasanitaararst Onitšenko. Aga tervikuna isegi natukenegi korrastatum asjaajamisruum on igal juhul välisettevõtjate seisukohast parem, kui senine olukord. Seega ka Eesti äri jaoks.
Kas on näha mingeid konkreetseid meetmeid ja piiranguid, mida uus president võiks meie suunas kasutada? Eriti seoses venelaste kodakondsuse probleemiga Eestis.
Seda teematõstatust oli eraldi punktina näha ühes tema teises artiklis eelnimetatud seitsmiku hulgast. Lubas Putin jah rakendada meetmeid, aga kuidas, ei rääkinud täpsemalt.
Ühe suunana võib käsitleda äsjast uut ametissemääramist. Tegi seda küll vormiliselt lahkuv president Medvedev, kuid ega tema seda ainult omatahtsi saanud teha. Nimelt määrati Rossotrudnitšestvo (Vene välissuhtlusagentuur, mis vastutab kaasmaalaste ja SRÜ eest) etteotsa pikaajaline tuntud Duuma väliskomisjoni juht Konstatin Kossatšov. Talle anti ka presidendi eriesindaja staatus, mis tõstab tema protokollilist staatust paugupealt üle ministri oma. Arvata võib, et poliitilis-diplomaatiline ofensiiv on plaanis kaasmaalaste suunal laiemalt ja seda saab juhtima-koordineerima ka kogenud tegija.
Ka on viimasel ajal märgata, et taas on karmistatud Eesti kaudu liikuvate transiidivoogude "reguleerimine" nii vagunite etteandmise plaanide piiramise kui ka autodega piiriületuse aeglustamise näol.
Aga päris mingit nii öelda tipptasemel väljakuulutatavat kaubandussanktsioone esialgu veel ei usuks. Pigem jätkub vaikne välispoliitiline survestamine, võib-olla senisest tihedamas rütmis, ning mitteametlikud piirangud ülepiiri kaubavedude vallas, sest seal on ka suur konkureeriv Vene omamaiste tegijate grupihuvi seda initsieerimas. Lisaks teinekord piiri- ja tollikontrolli ning maksuameti põhjalikum kontrollihuvi Eesti päritolu firmade tegevuse suhtes. Aga eks seda oli ennegi juba üksjagu. Paljud eesti ettevõtjad ei ajagi juba ammu Venemaaga asju Eesti registreeringuga firmade alt. Nii on alati lihtsam olnud.
Lisaks sellele kuulutas Putin oma artiklis väga tähtsaks prioriteediks "pehme jõu" projektsiooni saavutamise ja selleks ka valitsusväliste (kultuuri-, keeleõppe- ja muud projektid, igatsugu ühingud ja seltisngud jmt.) töövormide laiemat kasutamist.
Tahaks muidugi täpsustada, et Putin räägib mittekondanike probleemist, mitte Vene Föderatsiooni kodanike omadest. Lihtsalt meil on mittekodanikud venekeelsed valdavalt. Seega jutt ei ole Vene kodanikest, vaid Venemaa "kaasmaalastest" mittekodanikest eelkõige. Teise probleemina, millega kaasatakse ka Vene kodanikud, on riigikeele temaatika, mida kindlasti hetkel veel kõige kõvema mürtsuga edasi aetakse ...
Milline on täna õhkkond Vene ettevõtluses ja äris?
Murelik õhkkond üksjagu. Kapitali põgenemine on taas kasvanud. Samas on ka palju neid, kes loodavad, et nüüd vähemalt saavad mängureeglid paika ja selgemaks. Mis siis, et need on karmid ja korruptsioonirohked, aga vähemalt klaarid lõpuks. Ega Vene ärikeskkond on alati olnud karm ja riigist ülisõltuv, nii et ärimehed on sellega harjunud, neile on vaja ainult selgust suhetesüsteemis, mitte segadusi ja pidevat muutumist. Seega, paradoksaalsel moel on ärimeestele putinliku "stabiilsuse" üleskutsel üksjagu tõmmet. Samas jätkuvalt igaks juhuks "diversifitseeritakse" riske ja viiakse osa varadest Vene jurisdiktsiooni alt välja.
