„Streik ei tohi olla poliitiline, kuna sellega on seotud reaalsed inimesed, reaalne raha ning reaalsed ühiskondlikud toimimised. Kuid samas on streik selgelt demokraatlik viis oma arvamuse ja tahtmise avalikuks tegemiseks ning oma nõudmiste esitamiseks. Samas, kui hakkab streikima Pariisi metroo, mis varasemalt streikis ja seisis nagu ise tahtis, jäävad seisma ka 10 miljonit inimest,“ sõnas Kallas.

"Streik on ka majanduskriisi üks avaldumise viis. Majanduskriis ja selle õppetunnid olid aga Euroopa Liidule mõjukad. Vaatame kas või Kreekat, Itaaliat ja nii edasi," sõnas Kallas.

Euroopa Liidul on võlgu täna 9,8 triljonit, millest 3 triljonit on võetud Euroopa pankadest, 700 miljardit aga Euroopa välistest pankadest.

Kriisi õppetund on Kallase sõnul see, et tuleb aru saada, et laen on vaja maksta tagasi.

Pangad on ju seni veendunud, et riikidele on hea laenu anda – kindel kõrge tulu ja riigid ei muutu ju kunagi maksejõuetuks.

„Me peame aga oleme rõõmsad, et Euroopa Liidu suureks tõmbenumbriks on ikka veel meie arenev siseturg. 500 miljonit inimest on tõmmanud meile nii investeeringuid ja raha,“ lisas Kallas.