Kreeka peavõlausaldajaks on nüüd euroala maksumaksjad
Turud rehkendavad, et Kreeka võlga tuleb veelgi maha kanda, enne kui riik jälle omil jalgel seista suudab. Lõviosa sellest võlast on nüüd aga avaliku sektori ehk euroala teiste riikide maksumaksjate käes, viitasid reedel mitmed analüütikud, vahendas aripaev.ee.
Reedel avalikustatud kokkuleppe järgi kannavad erasektori investorid – pangad, pensionifondid jm - Kreeka võlast maha ligi 100 miljardit eurot, et tuua Kreeka võlakoorem aastaks 2020 120,5% tasemele SKPst.
Suur osa kreeditoridest oli ise võlakirjavahetuseks valmis, kuid Kreekal tuli käiku lasta ka nn sunniklauslid, millega osalus kasvas lõpuks 96%-le. Sunni rakendamine kutsus omakorda esile varem kiivalt vältida püütud „krediidisündmuse“, millega Kreeka võimaliku pankroti vastu kindlustuse ostnutele hüvitis välja makstakse.
Võla restruktureerimise tulemus oli väga positiivne, ütles Kreeka valitsusega kreeditoride nimel läbirääkimisi pidanud Rahvusvahelise Rahandusinstituudi IIF juhatuse esimees Josef Ackermann. „Need on olulised sammud Kreeka võlakriisi lahendamiseks, kogu euroala eelarve- ja võlakriisi probleemide ületamiseks ning finantssüsteemi stabiilsuse taastamiseks,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Reedel konverentskõne pidanud euroala rahandusministrid leidsid, et võlakirjavahetusega on Kreeka täitnud tingimused uue abipaketi saamiseks.
„Eurgrupp leiab, et vajalikud tingimused on täidetud, et käivitada liikmesriikides protseduurid euroala osaluse kinnitamiseks Kreeka teises abipaketis,“ teatas eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.
