"Viie protsendilise välispatsientide hulga saavutamine on täiesti reaalne, kuid selleks peab olemas olema võrgustik, sest kõikjal käib patsiendile arstide juurde saamine läbi soovituse. Kui Peterburgi või Helsingi arst omab Eestis head koostööpartnerit, julgeb ta oma patsienti meie juurde saata," sõnas Niin.

Olgugi, et me oleme palju kuulnud jutte sellest, et Eestis on ravijärjekorrad ning vastuvõtu järjekorrad jube pikad ning eestlastel endil tuleb maksta, et saada kiiremini arsti jutule, kinnitab Niin, et välispatsientide ravi ei tohi kuidagi moodi halvendada eestlastele pakutava ravi kvaliteeti või aega.

"Meil on palju ravivaldkondi, kus järjekorrad on lühikesed. Näiteks radioloogia. Inimesed ei tuleks küll vaid mõneks pildiks siia, kuid meil on asutusi, mis pakuvad kahe päevaseid täisteenuseid, kus pildistatakse piltlikult läbi inimese iga kehaosa ja rakk. Sellises teenuses on raha ning ka huvi patsiendilt," sõnas Niin.

Arsti sõnul aga tuleb nende võrgustike loomiseks teha tööd ning käia ennast näitamas, lisaks on vaja kohapeal luua arstide ja raviasutuste võrk, kes suudaksid võtta vastu importpatsiente.

2011. aasta alguses võttis europarlament vastu piiriüleste patsiendiõiguste direktiivi, mis lihtsustab raviteenuste kasutamist välisriigis. See ja kasvav vajadus raviteenuste järele loovad soodsa pinnase Läänemeremaade ravikeskuse loomise idee teostamseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid