Saamaks paremini aru kui oluliselt on USA riigieelarve puudujäägis olgu siinkohal eraldi välja toodud ka tulu ja kulu pool. Veebruarikuised maksulaekumised ulatusid 105 miljardi dollari tasemele samas kui kulutusi tehti 334 miljardi dollari ulatuses.

Allikas: Zero Hedge

Käesoleva fiskaalaasta esimese viie kuu (USA eelarveaasta algab oktoobris) eelarvedefitsiit kokku on 578 miljardit dollarit. Sisuliselt tähendab see seda, et iga dollari kulutamiseks valitsuse poolt peab ta enne laenama 42 senti, või isegi kuni 54 senti kui arvesse võtta tulubaasi vähendavad maksutagastused.

Käesoleva fiskaalaasta eelarve tulude poolel moodustavad seni suurima osa eraisikute tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumised, vastavalt 48% ja 36%. Kulude poolel on suurima osakaaluga siseriikliku julgeoleku, hariduse jmt tarbeks tehtud kulutused (31%), millele järgnevad sotsiaalkindlustuse (21%) ja kaitsekulutused (18%). Riigi võlakoorma teenindamiseks kuluvate intressimaksete osakaal kogukulutustest on ligikaudu 7%. Laekumistest moodustavad riigivõla teenindamiseks suunatud kulud aga üle 11%.

Küsimusele missugune lähenemine on siis õigem – kas kärpida ja riskida seeläbi nigela majanduskasvuga mitmel järgmisel aastal, kuid saades pikaajaliselt jätkusuutlikule teele (euroala riigid) või iga hinna eest püüda stimuleerida majanduskasvu ja vältida majanduslanguse episoode isegi kui see tähendab märkimisväärselt kasvavat riigi võlakoormust (USA, Suurbritannia), ei ole lihtne ühest vastust anda. Erinevad majandusteadlaste koolkonnad on selle üle vaielnud juba aastakümneid ja positiivseid näiteid ajaloost oskavad välja tuua mõlemad. Eks selle “õige” vastuse iga konkreetse riigi/regiooni kohta antud ajahetkel annab siiski vaid aeg.