Analüütik: veebruaris tehti kolmandiku võrra enam tehinguid kui aasta tagasi
Järgneb analüütik Risto Vähi turuülevaade:
Käesoleva aasta veebruar oli tehinguaktiivsuselt võrdne möödunud aasta keskmisega.
Kinnisvara müüdi kokku 58,7 miljoni euro eest ning ka selle tulemusega on veebruar võrdne möödunud aasta keskmise müügitulemusega Tallinnas. Võrreldes jaanuariga kasvas tehingute rahaline maht 19,4% ja mulluse veebruariga 37,9 protsenti.
KORTERID
Sarnaselt kõigi kinnisvaraliikide tehinguarvuga oli ka korterite müügiturg veebruaris aktiivne ja võrreldav möödunud aasta ühe kuu keskmise tehingute hulgaga. Omanikku vahetas 511 korterit, mis on jaanuarist 5,8% ja mullusest veebruarist 35,2% enam.
Ruutmeetri kaalutud keskmine hind püsis samal tasemel - 918 eurot. Võrreldes jaanuariga oli tõus sümboolne 0,1%, võrreldes 2011. aasta veebruariga aga 11,8%.
Veebruar oli Tallinna korteriturul ootuspärane - mõneti, kuid mitte oluliselt aktiivsem kui jaanuar. Samas oli möödunud kuu aastatagusega võrreldes oluliselt positiivsem.
Ka investorid olid veebruaris äraootaval seisukohal. Vabade vahendite kinnisvarasse paigutamisest ollakse endiselt huvitatud, kuid tehinguteni jõuti harvem kui tavaliselt. Pigem lükati otsuste tegemist kevadesse.
Veebruaris said korteriostjatele väga oluliseks jaanuarikuiseid kommunaalarveid. Käesoleva talve esimene külm kuu näitas ära, milline summa võib kuluda küttele, olenevalt maja seisukorrast,
kütteliigist ning sellest, kui palju küttefirma tõstis hinda. Korteri turuväärtust tõstab renoveeritud maja või lokaalne gaasiküte, ostust võidakse loobuda aga vaid ka liialt suurte kommunaalarvete
tõttu.
Uute arendusprojektide turule tulek on mõnevõrra aeglustunud. On arendajaid, kes teevad senistes projektides korrektuure, aga ka neid, kes on ootustele mittevastava broneerimiste hulga tõttu
müügiprotsessi ajutiselt peatanud. Veebruaris läks kõige paremini väiksematel arendusprojektidel, mis asuvad enamasti miljööväärtuslikes puitasumites.
Üüriturul on pakkumisi vähemaks jääma hakanud. Kõik vähegi soodsamad ja samas heas korras korterid leiavad uued elanikud päeva-paariga. Kuna omanikud on hakanud seni soodsama hinnaga korterite lepinguid üle vaatama, on üüriturule sisenenud ka inimesi, kes on soodsama pinna otsinguil. Kuna inimestel on endiselt olemas küllaltki tugev hinnapiir, millest rohkem ei olda nõus maksma, seisavad ülehinnatud üürikorterid tühjalt, sest kui sobiva hinnaga korterit esmalt eelistatud linnaosas ei leita, valitakse elamiseks muu piirkond.
ERAMUD
Maade ja majade turg oli veebruaris keskmisest vaiksem. Müüdi 15 eramut ja suvilat, mis on jaanuarist 29% vähem. Samuti on see väiksem tulemus kõigist 2011. aasta kuudest, mil mitte kordagi ei langenud müüdud eramute hulk alla 20.
Oma maja ehitamiseks sobivaid krunte müüdi 9 - see on 5 võrra enam kui jaanuaris, kuid kahe võrra vähem kui 2011. aasta veebruaris.
Sarnaselt korterituruga on ka majade puhul saanud väga oluliseks küttesüsteem.
Kui korterite puhul on suurim murekoht kaugküttehindade ja maja soojustatuse tase, siis täielikult või osaliselt elektrikütet kasutavate eramute puhul on üha problemaatilisemaks muutumas lähenev
elektrimüüjate vabaturule minek ja sellega kaasnev hinnatõus.
Niisuguste elamute lõpphinna määramisel on aina olulisemaks saanud küttesüsteemi säästlikumaks muutmisele mineva investeeringu suurus.
