"Pubiomanikele ei ole tehtud mingit teavitust, materjale ei ole tõlgitud Eesti keelde. Valitseb täielik segadus jalgpalli avaliku näitamise litsentsitasudega seoses ning sellega, kes kontrollib, kas mul on makstud ja kas on makstud õigete ekraanide eest," sõnas Adigazalov.

Adigazalov lisas, et kui UEFA on määranud kõikidele Euroopa riikidele samad hinnad ja tingimused,  siis ei ole see päris aus ja õige.

"Eestis ei ole ju Euroopa suurtele riikidele - Saksamaale, Hollandile, Suurbritanniale - omast pubikultuuri, kus süüakse ja juuakse ning jäetakse raha ausalt kõrtsmikule. Meil tullakse pubisse sporti vaatama nagu kinno või teatrisse. Saabutakse minut enne lahtilööki ning peale lõpuvilet lahkutakse ilma pikemalt mõtlemata. Eestis peaksid tasud olema ikkagi natukene soodsamad," sõnas Adigazalov.

Pubiomanikele on jalgpalli EM nagu kärbsepaber, millega kliente kõrtsi meelitada. Enamus kõrtsmikke soovib vutipeo ülekandeid esitada legaalselt ning saada UEFAlt litsents. Kuid alati tekib küsimus, et kas maksta jalgpalli organisatsioonile ausalt kõikide teleekraanide eest või vaid poolte või vaid ühe eest.

"Kes kontrollib, kui ma maksan ühe pisikese ekraani eest, kuid tegelikult näitan kümnelt. Näiteks VIASAT teeb nüüdsest lepinguid ka juriidiliste isikutega ning ma tasun igakuiselt leviõiguste eest raha ära ning näitan legaalselt kõrtsis Meistrite Liigat ja ka muud sporti, mille vastu huvi on. Sama võiks ja peaks olema ka jalgpalli EMiga. Selgust on vaja," sõnas Adigazalov.