Lars Christenesen: Euroopa peab lõpetama subsiidiumid ja avama turge veel rohkem
Sampo Panga emafirma Danske Banki peaturuanalüütik Lars Christensen ütles Delfi Majandusele antud on-line intervjuus, et kui Euroopa Liit soovib aga edasi laieneda, edasi areneda ja majanduslikult kasvada, peab ta tugevalt hakkama arendama ja fokusseeruma turgude avanemisse - kauba, kapitali ja tööjõu vabasse liikumisse - ning liikuma ära liigsest subsideerimisest.
Palju on arutletud teemal, et Euroopa Liidu laienemine peaks lõppema. Kuidas Teie suhtute euroliidu edasisse laienemisse?
Põhimõtteliselt on Euroopa Liidu laienemine olnud väga hea nii Euroopale kui nendele riikidele. Kuid loomulikult on olnud ka ELiga liitumises probleeme, näiteks leian ma, et liikmelisusega kaasaskäiv õigus saada Euroopa Liidu fondidest enam raha ja toetust on suurendanud näiteks Bulgaarias ja Rumeenias korruptsiooni ning segadust nende rahade kasutuse ümber.
Lisaks ma loodan, et turud Euroopas avanevad veelgi, sest vabakaubandust ja tööjõu vaba liikumist ei saa kunagi olla liiga palju. Kui Euroopa Liit soovib aga edasi laieneda, peab ta tugevalt hakkama arendama ja fokusseeruma turgude avanemisse ning liikuma ära liigsest subsideerimisest. Siinkohal on heaks näiteks põllumajandus, kus subsiidiumid on lausa kahjulikud arengule, mis toob kaasa toiduhinnatõusu. Peame keskenduma vabale kaubaandusele ja mitte subsiidiumidele.
Rääkides aga lähemalt Euroopa murelapsest Kreekast, kas raha, mis on juba paigutatud ning mis riiklike garantiidega veel laenamisse läheb, on kulunud õigesse kohta?
Üldiselt ei ole avaldanud mulle kuigi suurt muljet see, kuidas Kreeka probleemiga tegeleti ning ma olen täiesti veendunud, et protsessi käigus kulutati liialt palju aega ja raha tühja. Samas, võlgade refinantseerimine Kreekas oli äärmisselt vajalik, samas mul on kahju, et võttis nii kaua aega enne kui me jõudsime Kreekas võlgade mahakirjutamiseni.
Mis juhtub Euroopa ja maailma majanduses ning rahanduses, kui Kreeka peaks pankrotti minema?
Kreekaon põhjas, rahatu ning tema pankrott ei omaks turgudele kuigi suurt mõju, kuna turud on selle võimalikkusega juba nii kaua arvestanud. Samas ma usun, et Kreeka probleemidest saadakse lähitulevikus võitu ning ma usun, et võimalus, et Kreeka probleemid loksuksid üle teistele Euroopa riikidele on täna juba suhteliselt limiteeritud - seda muidugi juhul, kui Euroopa Keskpank ei korda oma 2011. aasta vigu ning ei karmista omapoolset rahapoliitikat. Minu hinnangul oli just keskpanga tegevus see, mis meid kriisi üldse viis.
Kas finantsisti ja analüütikuna tunned sa ennast nüüd kindlamana, kuna näed tunneli lõpus valgust?
Peab tunnistama, et ma olen suhteliselt optimistlik, et me oleme liikumas kuristikust eemale. Samas olime kukkumisele eelmise aasta novembris ikka jube lähedal. Vähesed inimesed ikkagi tegelikult mõistavad kui lähedal me olime täielikult majanduslikule ja rahanduslikule kollapsile. Samas, detsembris Euroopa Keskapanga poolt tehtud otsus lõdvendada rahanduspoliitikat tõenäoliselt päästis euro.
Oluline on nüüd, et Euroopa Keskpank ei hakka heas peast taas karmistama rahapoliitikareegleid. Kui pank sellest hoidu, liigume pidevalt majanduse paranemise ning arenemise suunas nii Euroopas kui ka maailmas.
