"Uute munatootmise nõuetega suureneb täna puuripind ühe kana kohta pea kaks korda ehk siis ühe ruutmeetri kohta saab kasvatada nüüd poole vähem kanu. See aga on tekitanud defitsiidi, kuna paljudel munatootjatel ei ole puurid vahetatud ja investeeringud tehtud. Ehk siis munahinna tõusu taga ei ole mitte soov teenida tasa tehtud investeeringuid vaid nõudlus," sõnas Linnu Talu müügijuht.

Hermet lisas, et investeering puuride vahetusse ja kanade elutingimuste parandamisse oli suhteliselt märkimisväärne.

"Meie tegime puurivahetused ära veel krooni ajal ning meie kulu oli 185 krooni ühe kana kohta. Terve eelmise aasta me kasvatasime samades puurides topeltkogust kanu ning teenisime oma kulud tagasi. Samas defitsiit munaturul tekkiski sellest, et paljud kanalad ja -kasvatajad Euroopas ei olnud enne aasta algust veel puurivahetust teinud ning jäid kasvatusega toppama. Samuti sulgesid paljud kanalad Euroopas uue direktiivi eel uksed - Hispaanias näiteks 300 ja Suurbritannias 100 kanalat. Umbes 15 protsenti kanakasvatusi sulges tootmise. Nii drastiline munatootmise vähenemine tõi kaasa suure munade defitsiidi, mis on ka hinnad ülesse viinud ja veelgi viimas," lisas Hermet.

Kui teha väike arvutus siis 40 000 munakana pidavale Linnu talule läks Euroopa Liidu nõuete karmistamine investeeringuna maksma 7,4 miljonit krooni ehk 473 000 eurot. 

Linnu- ja munatootja sõnul on mõningas mõttes ja aspektis uued nõuded ja sellega kaasaskäinud investeerimissurve olnud ka kasulik.

"Positiivne on, et kanalatesse on pandud uued puurid, muuljuhul oleks neid kasutatud kuni katki minemise või hävinemiseni. Teisalt on suurem ruum ühe kana kohta vähendanud oluliselt katkiste või purunenud munade osakaalu toodangus, teiseks kanade suremust ja haigestumist ning kolmandaks on vähendanud ka kanade omavahelist nokkimist ja vigastusi," sõnas Hermet.

Samas muna kvaliteet Hermeti sõnul ei muutu - kollane ei lähe kollasemaks, valge valgemaks, kuna sööt ja kasvatus toimub ikka samadel alustel.

Uued puurid aga annavad võimaluse taas suurendada munatootmist, kuna uued puurid lubavad kanalatesse ehitada nii nimetatud korruspuure, kus kuni 5 korrust puure kanadega üksteise otsa tõstetakse. Sedasi ei vähene ka kanade hulk ühe kanala kohta.

"Muna hinnad peavad paika loksuma, kuid on täiesti reaalne, et kui investeeringud on tasa teenitud ning munatootmine ühtlustunud, hakkab ka hind alla uuesti tulema," sõnas Hermet.

Uue Euroopa Liidu direktiivi järgi peab munakasvatustes olema ühe munakana kohta puuris 750 ruutsentimeetrit ning iga puuri minimaalne kogupindala ei tohi olla väiksem kui 2000 ruutsentimeetrit. Lisaks peab igale kanale olema puurid oma õrs, pesapaik, siblimiseks ja nokkimiseks allapanu ning küünte kraapimise võimalus. Lisaks tavapäraselt ka jootmis- ja toitmissüsteemid.