Turuanalüütik: 2007. aasta majandusvõimsus naaseb, kui tehakse reforme
Sampo Panga emafirma Danske Banki peaturuanalüütik Lars Christensen ütles Delfi Majandusele antud on-line intervjuus, et Euroopal on võime taastada oma majandusvõimekus ning tõusta tagasi 2006-2007. aasta võimsuse tasemele, samas tähendab see, seda, et peame lähiaastatel parandama aga palju strukturaalseid probleeme Euroopa ühismajanduses.
Millised on Euroopa majanduse suunad ja väljavaated 2012. aastal ning kuidas areneb Eesti majandus?
Eeldades, et Euroopa kriisi suurimad augud ja kuristikud oleme selja taha jätnud, olen nii mina kui ka minu kolleegid Eesti arengu ning paranemise suhtes optimistlikud. Võib juhtuda, et Eesti eksport nii Soome kui Rootsi võib pisut jahtuda, kuna riigid on hetkel "pehmes seisus", samas usun, et kasvupaus on lühikene ning muret me põhjalariikide osas ei oma.
Millised on aga suurimad ohud Eesti majandusele 2012. aastal, nii meie partneritelt kui eurotsoonist?
Suurim oht Eesti majandusele oleks Euroopa kriisi reeskaleerumine. Eesti ei ole saar suures meres ning eurotsooni liikmena mõjutavad kõik rahaliidu otsused ja arengud ka Eestit.
Milline on sinu arvamus eurode juurde trükkimisest? Kas Euroopa Keskpank on juba lähedal mõttele, mis tähendaks rahatrükipoognate käima panemist?
Euroopa Keskpank on juba oma sammudega alustanud eurotsooni rahabaasi suurendamist. See on minu arust äärmiselt positiivne. Samas, peab meeles pidama, et keskpankade olemasolu üks eesmärke ongi raha juurde trükkimine ning raha välja andmine. Euroopa Keskpanga ülesanne on tagada hindade stabiilsus ning kindlustada, et me ei satuks deflatsioonispiraali - lüües käima rahatrüki poognad on üks keskpanga ülesanne nendes situatsioonides.
Kas lähitulevikus on võimalik, et Euroopa ja ka Eesti majandus võiksid tõusta 2007. aasta tasemele?
Ma usun, et Euroopal on võime taastada oma majandusvõimekus ning tõusta tagasi 2006-2007. aasta võimsuse tasemele, samas tähendab see, seda, et peame lähiaastatel parandama aga palju strukturaalseid probleeme Euroopa ühismajanduses. Euroopa maadleb hetkel liiga suurte maksudega, üleregulatsiooni ning mittefunktsioneeriva tööjõuturuga. Euroopa vajab fundamentaalseid struktuurireforme enne kui tulevikus edasi areneda saame.
Millisena näed kõige selle valguses aga Eesti võimekust maksta head palka ning hoida inimesi laiali jooksmast?
Töötus on Eestis siiani probleem ning et tööjõu rakendus tõuseks peab toimuma tagasihoidlik palgakasv. Ma olen veendunud, et nii ametiühingud kui ka tööandjad mõistavad seda. Pikas perspektiivis ei saa aga palgad tõusta ilma efektiivsuse ja produktiivsuse tõusuta. Palgatõusu garanteerimiseks, tuleb tõsta Eesti majandusse produktiivsust.
Kuidas sa näed Eestit väljastpool, Taanist? Milliseid soovitusi või õpetussõnu sa jagaksid Eesti valitusele, ärimeestele, üliõpilastele ja töölistele?
Ma usun, et Eesti näeb väljastpoolt sisse vaadates väga positiivne ja hea välja. Riik on kriisiga väga hästi hakkama saanud ning riigirahandus on väga heas seisus. Lisaks olen ma aalati arvanud, et Eesti maksusüsteem on äärmiselt konkurentsivõimeline ning sellest saaksid õppida kõik teised Euroopa riigid, kaasa arvatud Taani. Minu soovitus oleks, et Eesti oma maksusüsteemi ei muudaks, sest tegemist on kindlasti majanduskasvu tagant tõukajaga.
Minu suurim mure Eesti majanduskasvu ja -arenguga seoses on riigi demograafiline seis ja väljavaated. Eesti valitsus ja poliitikud peavad selle töö võtma enda kanda, et parandada demograafilisi näitajaid ning suurendada iivet.
